is nice

Igavus hetkel.

Eile olin Mardi juures. Tegelikult oli plaan filmi vaadata, aga polnud midagi vaadata, nii et vaatasime igasugu sarju lihtsalt, mida ma vaadata tahtsin. "Modern family", "The big bang theory", "Once upon a time" ja siis see "New girl", mis oli kusjuures minu arust jumala lahe. Mulle täiega meeldib see peategelane, täiega normal tegelane

Hommikul kodus ärkasin selle peale , et mingid külalised tulid. Tükk aega kuulasin vihaselt nende juttu, endal silmad kinni pigistatud, aga lõpuks ajasin üles ennast. Tuli välja, et sugulased Viljandist olid lampi külla tulnud. Suht normal. Käisime poodides ja niisama linna peal kolamas.

Nüüd suutsin kuidagi arvuti elule turgutada ja chillin igast blogides ja 9gagis ja kus iganes.

Homme Tallinnasse siis vist hommikul, kuna sponsorkoolitus on. Ma kuidagi väga pessimistlikult suhtun sellesse vahetusaasta värki viimasel ajal, kuna mul on lihtsalt selline tunne, et ma raudselt lõpuks ikkagi minna ei saa ja siis ma ei taha lootusi ka niisama üles puhuda endal. Nõmekas, aga ma usun, et kui homme jälle natuke targemaks saab ja YFU juttu kuuleb, siis tuleb see tuhin tagasi. Aga jamh, ikkagi, ülinõme on praegu olla kuidagi, suht lootusetus. Pff.

Ii-i-igatahes, mulle suht meeldib see Jana Kase lugu. Ja ma ei tea, panen lõppu mingidt staffi tumblrist ka, et huvitavam oleks ja mida iganes. :)

That awkward moment when you start to tell a story but realize no one is listening.

When I’m in a bad mood and people are all up in my face trying to make me feel better:

Sometimes my own laugh scares the hell out of me

I’m like, “Was that me?”

When you’re procrastinating your homework

And everything is better than actually doing it, so you’re just sitting there like

That moment when you get your friend in trouble…

pff

ho ho ho

Jõulud sakivad. Pole siia terve igaviku kirjutanud jälle, aga no see on suva. Praegu ootan lihtsalt, et ema ja vanaema juba tädi juurde läheksid, kuna ma suutsin nendega just tülli minna mingi faking kuuse pärast. Ma ei kavatse üksinda mingi ema sõbranna juurde minna ja siis tema ja ta lapsega kuskilt kellegi juurest kuuske tooma kõmpida ja pärast sellega läbi linna koju kõndida. Tänan ei. Ja eriti kurjaks saadi muidugi siis, kui ma ütlesin, et seda nõmedat kuuske poleks üldse vajagi. Nice one, jahm. Mul praegu on küll veits vabandus olemas niiviisi tujutsemiseks, aga veits halb tunne ikka, et ma nii närvi mingi kuradi pisikese kuusejuurika pärast läksin.

Ootan, ootan, ootan, et saaks juba üksi koju jääda. Saab masetseda omaette.

Jõulud on ikka nõmedad ja iga aastaga aina nõmedamad, suht sadness.

Aga jamh, see selleks.

Eile vaatasime Mardiga õudukat. "Dead silence", Kärt soovitas seda, ütles, et pidi jube olema. Ma filmi ajal eriti ei kartnud, kuna ma pidevalt ütlesin midagi täiesti ebavajalikku, et pinget maandada, aga pärast kui film läbi oli ja me lihtsalt niisama rääkisime, et mis meid hirmutab, siis mul hakkas täiega hirmus. Ja magama jäädes kui silmad kinni panin, siis tuli ka see vanamutt kogu aeg silme ette. Creepy. Üldiselt mulle see film suht meeldis, alguses ja keskel oli selline normaalne, aga mulle lõpp jubedalt meeldis. Mulle alati meeldib kui lõpus peategelane mõistab, kuidas asjad tegelikult on ja paneb terve pildi kokku. Ülimõnus. Mardile eriti lõpp ei meeldinud, aga mida iganes, mulle täiega meeldis lõpp. Ja mulle meeldib see ka, kui ma varem mingitele asjadele pihta saan ja siis lõpuks ongi nii. Vägev.

Mul on selline tunne, et ma ajan liiga segast juttu. Aga samas ma ei suuda midagi normaalset ka kirjutada.

Ja mul ei ole midagi eriti kirjutada rohkem. Ja mul läks kirjutamisisu ära ka. Nii et jah, nägemist.

"Ema, võib ma panen rinnahoidja?"

Ema: "Ei!"

"Aga ma olen juba 18!"

Ema: "Ei, Vello!"

vaheaeg

Lõpus on üks nii hea koht mu arust, RayWilliamJohnson on vägev. Aa, deem, ma panen ühe veel. Mine, selles osas on see üks video, mille peale ma nagu päriselt kõva häälega naersin - psycho dog man. For real.



Nii, vaheaeg läbi siis. Peaks midagi asjalikku ka kirjutama natuke sellest, kuna tegelikult oli üpriski tegus vaheaeg. Esimesed päevad olin lihtsalt kodus ja nautisin poole lõunani magamist ja niisama laisklemist.

Esmaspäeval läksin isa juurde Munsile, kuna polnud nende juures mingi suvest saadik käinud vist. Milka oli muidugi kohutavalt kasvanud ja tegi juba igasugu vigureid seal. Nad olid vahepeal kassi ka võtnud, facebookist piltidelt olin vaadanud ka. Paistis nagu täitsa suur olevat, aga kui kohale jõudsin, siis oli ikka täitsa pisike kiisupoeg. Nunnukas ikkagi. Seal olin siis kolm päeva põhimõtteliselt, kolmapäeval tulin õhtuse rongiga Raplasse tagasi. Aa, seda ka, et isa ja Kats kinkisid mulle sünnipäevaks Imeline Ajalugu tellimuse, ma jumalast ekstaasis. Ootan juba novembrikuu numbrit.

Siis kolmapäeval olin kodus, üritasin kuidagi kohvrit pakkida, kuigi eriti ei edenenud, aga see selleks. Neljapäeva hommikul, kui pidin seminarile minema, ärkan üles ja mine metsa kurk on niii valus ja megahalb olla ja pea kumiseb ja täielik nõrkus on peal. Vanaema veel ütles, et pane kraad alla, kui palavik on, siis ei saa minna, midagi pole teha. Ma ikka punnitasin vastu sellele, ütlesin, et ah ei ole palavikku midagi. Suure loivamisega sain oma asjad pakitud ja jaamabussi peale, kuigi kogu aeg oli tahtmine lihtsalt kerra tõmmata ja tuttu jääda.

Igatahes seminar oli iseenesest vägev, mõned loengud olid kusjuures väga huvitavad, mõned natuke vähem, aga üldiselt jäin rahule. Jama oli lihtsalt see, et ma midagi eriti teha ei jõudnud, näiteks esimene õhtu oli mul nii halb olla, et läksin kell kaheksa, peale õhtusöögilt tagasitulemist kohe oma tuppa magama. Praegu mõtlen küll, et oleks võinud teistega välja minna veel. Teine õhtu käisin ikka linna peal ka, chillisime viru keskuses ja kolasime raamatupoes ringi, aga ikkagi läksin suht vara magama. Aga no vahet pole enam, tore oli tegelikult ikkagi. Ma panen lõppu mõne pildi ka sealt seminarilt ja mõnest oma lemmikust loengupidajast.

Hermann Bünz

Jüri Ratas

Andrei Titov ja Juhan Kivirähk

Mart Laar

Meie grupp 'Me Gusta'

blah

Nii, ma pole siia terve igaviku kirjutanud ja kuna mul on hetkel üpriski igav, siis mõtlesin midagi kirjutada. Tegelikult mul ei ole otseselt igav, aga lihtsalt selline mõnus olemine on, muusika käib, uurin igast tumblri blogisid ja chillin niisama ja selline tunne, et võiks mingi väikese update'i teha.

When you know you're being annoying but you don't give a fuck because you're finding yourself too hilarious.

Kusjuures mul ei ole mitte midagi kirjutada, kuna mitte midagi väga erilist ei ole juhtunud. No see võib-olla läheb arvesse, et eelmine nädal käisin Siimu juures ja tegin ta telefoni katki kogemata. Kukkusin sellega ühte kohta ja sain ise läbimärjaks ja telefon läks ka tuksi. Ja ma nagu niimoodi naersin üksinda, kui ma alguses teiste juurde kaminaruumi tagasi hakkasin minema, ise tilgun ja olen pealaest jalatallani märg ja sopane. See olukord oli lihtsalt nii naljakas, aga jamh seda muidugi seni, kuni ma avastasin, et Siimu telefon ei tööta enam. Siis oli täielik paanika. Jube, kuidas ma põdesin ja vabandasin ja mida kõike veel. Ma imestan, et ma tegelikult haigeks ei jäänud, sest ma ikka tuiasin päris palju läbimärjana õues ringi. Alguses kupatati mind küll saunalavale, aga kui mind sinna üksi jäeti, siis ma putkasin kogu aeg õue. Aga jamh, see selleks.

Käisime klassiga teatris ka mingi aeg, see ülemine laul on sealt etendusest muidu. Etendus oli "Vaata, ma kukun." Midagi rohkemat ei oskagi öelda eriti.

Eile käisin Kärdi juures, mängisime Eesti mälumängu. Mul on nüüd nagu täiega sõltuvus sellest, täiega tahaks mängida. Ma lootsin, et äkki on see mingil moel netis nagu ka online mänguna, aga ei, kahjuks mitte.

Siis vaheaeg on mul seekord isegi suhteliselt planeeritud, mis on päris suur ime. Homme vist lähen isa juurde, aga see pole veel päris kindel, kuna ma pole taga rääkida saanud veel aga mõte on hea. Kolmapäeval siis arvatavasti tuleks sealt tagasi ja neljapäeval lähen mingile seminarile. Heade Kodanike Kool, mis toimub Tallinnas kuskil hotellis. Ma tegelikult täiega kardan seda, kuna ma ikka ei oska sellistel teemadel mitte midagi kaasa rääkida ja mul nagu ei ole oma seisukohta selles mõttes, nii et jamh, aga mida iganes, ma loodan, et see tuleb ikkagi normaalne. Reedel sain kirja ka sellelt mingilt esindajalt või midagi, aga ta pm ütles aint seda, et kuna selle korraldamine alles käib, siis see suurem info transpordi ja päevakava kohta tuleb hiljemalt teisipäevaks. Ainult seda ütles, et ööbimine on kahestes tubades ja sama piirkonna õpilased pannakse kokku. Ma lihtsalt väga loodan, et seal ei ole kõik omavahel tuttavad, kuna siis ma oleks lihtsalt megaloner. Aga see selleks.

Tegelikult on mul kõht üliväga tühi, ema tuli just natuke aega tagasi poest ja hakkas kokkama, nii et varsti peaks saama toorjuustuga lihapalle ja praekartulit ja tipikastet ja salatit. Nomnomnom.

Oioi, just tundsin, et väga head lõhnad tulevad juba köögist.

Vaatasin täna muidu mingit filmi ka hommikupoole. 'What's your number?' Päris selline mõnus vaatamine, kui igav on.

Aga nüüd jätan ma hetkel selle postituse pooleli ja lähen sööma, pärast otsin siia mingeid pilte ja midagi huvitavat ka, kuna muidu niikuinii keegi ei viitsiks lugeda seda.

Ülim, leidsin ühe vana Rowan Atkinsoni sketši, mis mulle kunagi täiega meeldis. Üldse vaatasin üks päevi igasugu neid vanu live esinemisi ja värke tal. Täiega head.

Istun arvutis, kuulan muusikat. Järsku kuulen, et ema õiendab kellegagi. Võtan siis kõrvaklapid ära ja küsin: "Kellega sa räägid?"

"Kärbsega, kurat!" röögatab ta vastuseks.

See pani suu kinni mul.

Tegelikult tuli välja, et mingi kärbes häiris teda ja ta üritas talle selgeks teha, et kärbes peaks ta rahule jätma ja minu poole lendama hoopis. It's normal.

Muidu on nii, et kool on peal. Selle kohta ei ole eriti midagi lisada. Nõme on. Ma olen kooli jaoks liiga laisk.

Trying to be sexy

Other people:

Me:

That awkward moment when you enter the wrong classroom…

THEM:

And then YOU:

That awkward moment when you’re watching a movie and your parents walk in during the only sex scene in the whole film

And you’re just sitting there like:

When you’re running and you ACCIDENTALLY hit your PINKY TOE on a piece of FURNITURE

At First you’re like:

And then you’re like:

That awkward moment when you push a pull door

When I accidentally hit my pet.

First, I’m like:

And then, I run after him like:

I hate it when people make me laugh when I'm mad.

me: this year i’m gonna get a boyfrie-

appearance: no

Beating someone in a video game when you were just pressing random buttons the whole time

That awkward moment when you’re with a group and they are talking about a memory from a time you weren’t invited to hang out with them

The awkward moment when you realize your existence is insignificant

Getting ready for school.

The first week of school you’re like:

The rest of the year you’re like:

when you’re at a friend’s house and you just follow them around because you don’t know what to do

Your crush walks in the room,

Your friend instantly turns to you and is like,

And you're just like,

Eile oli kuidagi väga spontaanne päev ja õhtu. Päeval kolasin Raplas poodides ja jäin muidugi paduvihma kätte. Aga vähemalt sain mõned kooliasjad ostetud omale ja Siimu sünnipäevakingiga olen ka põhimõtteliselt ühele poole saanud.

Õhtul pidime Andreasega minema Kohilasse, aga läksime hoopis Tallinnasse. Chillisime veits Järve selveris, ta ostis omale digika ja mina imetlesin uusi läpakaid. Siis ekslesime mööda linna ringi päris tükk aega. Ma tegelikult tahtsin Kristiinesse riideid ostma minna, aga jäime liiga hilja peale, nii et see nali jäi küll ära. Siis tuli mul mõte, et võiks hoopis kinno minna. Ja läksimegi. Ma pole mingi kaks aastat kinos käinud vist ja ülivägev oli tegelikult. Vaatasime filmi "Vastikud ülemused", mis oli kohati päris naljakas. Ma alguses mõtlesin, et tegelikult suhteliselt igav, aga kui tuurid ikka üles võeti, siis oli väga lahe film.

The feeling you get when you’re paying for something and you can’t find your money.

When you go to a friend’s house to study:

At first:

After ten minutes:

I stop typing because you are typing, then you stop typing.

that awkward moment when you get a new phone and you're figuring out how to work it.

That awkward moment when you’re standing with two people who are dating and they suddenly start hugging and kissing

When I smile with teeth:

EXPECTATIONS:

REALITY:

That moment when you’re reading a book and you read a sentence that contains the title of the book.

when parents ask you ...

“hey , did you get home safely”

“no i died like four times”

I hate it when skinny people say they are fat and im just standing there like..