fuck it all

is nice

2012-01-14T14:16:00.003+02:00

Igavus hetkel.

Eile olin Mardi juures. Tegelikult oli plaan filmi vaadata, aga polnud midagi vaadata, nii et vaatasime igasugu sarju lihtsalt, mida ma vaadata tahtsin. "Modern family", "The big bang theory", "Once upon a time" ja siis see "New girl", mis oli kusjuures minu arust jumala lahe. Mulle täiega meeldib see peategelane, täiega normal tegelane

Hommikul kodus ärkasin selle peale , et mingid külalised tulid. Tükk aega kuulasin vihaselt nende juttu, endal silmad kinni pigistatud, aga lõpuks ajasin üles ennast. Tuli välja, et sugulased Viljandist olid lampi külla tulnud. Suht normal. Käisime poodides ja niisama linna peal kolamas.

Nüüd suutsin kuidagi arvuti elule turgutada ja chillin igast blogides ja 9gagis ja kus iganes.

Homme Tallinnasse siis vist hommikul, kuna sponsorkoolitus on. Ma kuidagi väga pessimistlikult suhtun sellesse vahetusaasta värki viimasel ajal, kuna mul on lihtsalt selline tunne, et ma raudselt lõpuks ikkagi minna ei saa ja siis ma ei taha lootusi ka niisama üles puhuda endal. Nõmekas, aga ma usun, et kui homme jälle natuke targemaks saab ja YFU juttu kuuleb, siis tuleb see tuhin tagasi. Aga jamh, ikkagi, ülinõme on praegu olla kuidagi, suht lootusetus. Pff.

Ii-i-igatahes, mulle suht meeldib see Jana Kase lugu. Ja ma ei tea, panen lõppu mingidt staffi tumblrist ka, et huvitavam oleks ja mida iganes. :)

That awkward moment when you start to tell a story but realize no one is listening.

When I’m in a bad mood and people are all up in my face trying to make me feel better:

Sometimes my own laugh scares the hell out of me

I’m like, “Was that me?”

When you’re procrastinating your homework

And everything is better than actually doing it, so you’re just sitting there like

That moment when you get your friend in trouble…

pff

2011-12-23T15:48:00.002+02:00

ho ho ho

Jõulud sakivad. Pole siia terve igaviku kirjutanud jälle, aga no see on suva. Praegu ootan lihtsalt, et ema ja vanaema juba tädi juurde läheksid, kuna ma suutsin nendega just tülli minna mingi faking kuuse pärast. Ma ei kavatse üksinda mingi ema sõbranna juurde minna ja siis tema ja ta lapsega kuskilt kellegi juurest kuuske tooma kõmpida ja pärast sellega läbi linna koju kõndida. Tänan ei. Ja eriti kurjaks saadi muidugi siis, kui ma ütlesin, et seda nõmedat kuuske poleks üldse vajagi. Nice one, jahm. Mul praegu on küll veits vabandus olemas niiviisi tujutsemiseks, aga veits halb tunne ikka, et ma nii närvi mingi kuradi pisikese kuusejuurika pärast läksin.

Ootan, ootan, ootan, et saaks juba üksi koju jääda. Saab masetseda omaette.

Jõulud on ikka nõmedad ja iga aastaga aina nõmedamad, suht sadness.

Aga jamh, see selleks.

Eile vaatasime Mardiga õudukat. "Dead silence", Kärt soovitas seda, ütles, et pidi jube olema. Ma filmi ajal eriti ei kartnud, kuna ma pidevalt ütlesin midagi täiesti ebavajalikku, et pinget maandada, aga pärast kui film läbi oli ja me lihtsalt niisama rääkisime, et mis meid hirmutab, siis mul hakkas täiega hirmus. Ja magama jäädes kui silmad kinni panin, siis tuli ka see vanamutt kogu aeg silme ette. Creepy. Üldiselt mulle see film suht meeldis, alguses ja keskel oli selline normaalne, aga mulle lõpp jubedalt meeldis. Mulle alati meeldib kui lõpus peategelane mõistab, kuidas asjad tegelikult on ja paneb terve pildi kokku. Ülimõnus. Mardile eriti lõpp ei meeldinud, aga mida iganes, mulle täiega meeldis lõpp. Ja mulle meeldib see ka, kui ma varem mingitele asjadele pihta saan ja siis lõpuks ongi nii. Vägev.

Mul on selline tunne, et ma ajan liiga segast juttu. Aga samas ma ei suuda midagi normaalset ka kirjutada.

Ja mul ei ole midagi eriti kirjutada rohkem. Ja mul läks kirjutamisisu ära ka. Nii et jah, nägemist.

2011-10-31T12:28:00.004+02:00

"Ema, võib ma panen rinnahoidja?"

Ema: "Ei!"

"Aga ma olen juba 18!"

Ema: "Ei, Vello!"

vaheaeg

2011-10-31T11:35:00.013+02:00

Lõpus on üks nii hea koht mu arust, RayWilliamJohnson on vägev. Aa, deem, ma panen ühe veel. Mine, selles osas on see üks video, mille peale ma nagu päriselt kõva häälega naersin - psycho dog man. For real.

Nii, vaheaeg läbi siis. Peaks midagi asjalikku ka kirjutama natuke sellest, kuna tegelikult oli üpriski tegus vaheaeg. Esimesed päevad olin lihtsalt kodus ja nautisin poole lõunani magamist ja niisama laisklemist.

Esmaspäeval läksin isa juurde Munsile, kuna polnud nende juures mingi suvest saadik käinud vist. Milka oli muidugi kohutavalt kasvanud ja tegi juba igasugu vigureid seal. Nad olid vahepeal kassi ka võtnud, facebookist piltidelt olin vaadanud ka. Paistis nagu täitsa suur olevat, aga kui kohale jõudsin, siis oli ikka täitsa pisike kiisupoeg. Nunnukas ikkagi. Seal olin siis kolm päeva põhimõtteliselt, kolmapäeval tulin õhtuse rongiga Raplasse tagasi. Aa, seda ka, et isa ja Kats kinkisid mulle sünnipäevaks Imeline Ajalugu tellimuse, ma jumalast ekstaasis. Ootan juba novembrikuu numbrit.

Siis kolmapäeval olin kodus, üritasin kuidagi kohvrit pakkida, kuigi eriti ei edenenud, aga see selleks. Neljapäeva hommikul, kui pidin seminarile minema, ärkan üles ja mine metsa kurk on niii valus ja megahalb olla ja pea kumiseb ja täielik nõrkus on peal. Vanaema veel ütles, et pane kraad alla, kui palavik on, siis ei saa minna, midagi pole teha. Ma ikka punnitasin vastu sellele, ütlesin, et ah ei ole palavikku midagi. Suure loivamisega sain oma asjad pakitud ja jaamabussi peale, kuigi kogu aeg oli tahtmine lihtsalt kerra tõmmata ja tuttu jääda.

Igatahes seminar oli iseenesest vägev, mõned loengud olid kusjuures väga huvitavad, mõned natuke vähem, aga üldiselt jäin rahule. Jama oli lihtsalt see, et ma midagi eriti teha ei jõudnud, näiteks esimene õhtu oli mul nii halb olla, et läksin kell kaheksa, peale õhtusöögilt tagasitulemist kohe oma tuppa magama. Praegu mõtlen küll, et oleks võinud teistega välja minna veel. Teine õhtu käisin ikka linna peal ka, chillisime viru keskuses ja kolasime raamatupoes ringi, aga ikkagi läksin suht vara magama. Aga no vahet pole enam, tore oli tegelikult ikkagi. Ma panen lõppu mõne pildi ka sealt seminarilt ja mõnest oma lemmikust loengupidajast.

Hermann Bünz

Jüri Ratas

Andrei Titov ja Juhan Kivirähk

Mart Laar

Meie grupp 'Me Gusta'

blah

2011-10-23T15:11:00.002+03:00

Nii, ma pole siia terve igaviku kirjutanud ja kuna mul on hetkel üpriski igav, siis mõtlesin midagi kirjutada. Tegelikult mul ei ole otseselt igav, aga lihtsalt selline mõnus olemine on, muusika käib, uurin igast tumblri blogisid ja chillin niisama ja selline tunne, et võiks mingi väikese update'i teha.

When you know you're being annoying but you don't give a fuck because you're finding yourself too hilarious.

Kusjuures mul ei ole mitte midagi kirjutada, kuna mitte midagi väga erilist ei ole juhtunud. No see võib-olla läheb arvesse, et eelmine nädal käisin Siimu juures ja tegin ta telefoni katki kogemata. Kukkusin sellega ühte kohta ja sain ise läbimärjaks ja telefon läks ka tuksi. Ja ma nagu niimoodi naersin üksinda, kui ma alguses teiste juurde kaminaruumi tagasi hakkasin minema, ise tilgun ja olen pealaest jalatallani märg ja sopane. See olukord oli lihtsalt nii naljakas, aga jamh seda muidugi seni, kuni ma avastasin, et Siimu telefon ei tööta enam. Siis oli täielik paanika. Jube, kuidas ma põdesin ja vabandasin ja mida kõike veel. Ma imestan, et ma tegelikult haigeks ei jäänud, sest ma ikka tuiasin päris palju läbimärjana õues ringi. Alguses kupatati mind küll saunalavale, aga kui mind sinna üksi jäeti, siis ma putkasin kogu aeg õue. Aga jamh, see selleks.

Käisime klassiga teatris ka mingi aeg, see ülemine laul on sealt etendusest muidu. Etendus oli "Vaata, ma kukun." Midagi rohkemat ei oskagi öelda eriti.

Eile käisin Kärdi juures, mängisime Eesti mälumängu. Mul on nüüd nagu täiega sõltuvus sellest, täiega tahaks mängida. Ma lootsin, et äkki on see mingil moel netis nagu ka online mänguna, aga ei, kahjuks mitte.

Siis vaheaeg on mul seekord isegi suhteliselt planeeritud, mis on päris suur ime. Homme vist lähen isa juurde, aga see pole veel päris kindel, kuna ma pole taga rääkida saanud veel aga mõte on hea. Kolmapäeval siis arvatavasti tuleks sealt tagasi ja neljapäeval lähen mingile seminarile. Heade Kodanike Kool, mis toimub Tallinnas kuskil hotellis. Ma tegelikult täiega kardan seda, kuna ma ikka ei oska sellistel teemadel mitte midagi kaasa rääkida ja mul nagu ei ole oma seisukohta selles mõttes, nii et jamh, aga mida iganes, ma loodan, et see tuleb ikkagi normaalne. Reedel sain kirja ka sellelt mingilt esindajalt või midagi, aga ta pm ütles aint seda, et kuna selle korraldamine alles käib, siis see suurem info transpordi ja päevakava kohta tuleb hiljemalt teisipäevaks. Ainult seda ütles, et ööbimine on kahestes tubades ja sama piirkonna õpilased pannakse kokku. Ma lihtsalt väga loodan, et seal ei ole kõik omavahel tuttavad, kuna siis ma oleks lihtsalt megaloner. Aga see selleks.

Tegelikult on mul kõht üliväga tühi, ema tuli just natuke aega tagasi poest ja hakkas kokkama, nii et varsti peaks saama toorjuustuga lihapalle ja praekartulit ja tipikastet ja salatit. Nomnomnom.

Oioi, just tundsin, et väga head lõhnad tulevad juba köögist.

Vaatasin täna muidu mingit filmi ka hommikupoole. 'What's your number?' Päris selline mõnus vaatamine, kui igav on.

Aga nüüd jätan ma hetkel selle postituse pooleli ja lähen sööma, pärast otsin siia mingeid pilte ja midagi huvitavat ka, kuna muidu niikuinii keegi ei viitsiks lugeda seda.

Ülim, leidsin ühe vana Rowan Atkinsoni sketši, mis mulle kunagi täiega meeldis. Üldse vaatasin üks päevi igasugu neid vanu live esinemisi ja värke tal. Täiega head.

2011-09-03T22:33:00.002+03:00

Istun arvutis, kuulan muusikat. Järsku kuulen, et ema õiendab kellegagi. Võtan siis kõrvaklapid ära ja küsin: "Kellega sa räägid?"

"Kärbsega, kurat!" röögatab ta vastuseks.

See pani suu kinni mul.

Tegelikult tuli välja, et mingi kärbes häiris teda ja ta üritas talle selgeks teha, et kärbes peaks ta rahule jätma ja minu poole lendama hoopis. It's normal.

Muidu on nii, et kool on peal. Selle kohta ei ole eriti midagi lisada. Nõme on. Ma olen kooli jaoks liiga laisk.

Trying to be sexy

Other people:

Me:

2011-08-31T20:10:00.002+03:00

That awkward moment when you enter the wrong classroom…

THEM:

And then YOU:

That awkward moment when you’re watching a movie and your parents walk in during the only sex scene in the whole film

And you’re just sitting there like:

When you’re running and you ACCIDENTALLY hit your PINKY TOE on a piece of FURNITURE

At First you’re like:

And then you’re like:

That awkward moment when you push a pull door

When I accidentally hit my pet.

First, I’m like:

And then, I run after him like:

I hate it when people make me laugh when I'm mad.

me: this year i’m gonna get a boyfrie-

appearance: no

Beating someone in a video game when you were just pressing random buttons the whole time

That awkward moment when you’re with a group and they are talking about a memory from a time you weren’t invited to hang out with them

The awkward moment when you realize your existence is insignificant

Getting ready for school.

The first week of school you’re like:

The rest of the year you’re like:

when you’re at a friend’s house and you just follow them around because you don’t know what to do

Your crush walks in the room,

Your friend instantly turns to you and is like,

And you're just like,

2011-08-17T13:16:00.002+03:00

Eile oli kuidagi väga spontaanne päev ja õhtu. Päeval kolasin Raplas poodides ja jäin muidugi paduvihma kätte. Aga vähemalt sain mõned kooliasjad ostetud omale ja Siimu sünnipäevakingiga olen ka põhimõtteliselt ühele poole saanud.

Õhtul pidime Andreasega minema Kohilasse, aga läksime hoopis Tallinnasse. Chillisime veits Järve selveris, ta ostis omale digika ja mina imetlesin uusi läpakaid. Siis ekslesime mööda linna ringi päris tükk aega. Ma tegelikult tahtsin Kristiinesse riideid ostma minna, aga jäime liiga hilja peale, nii et see nali jäi küll ära. Siis tuli mul mõte, et võiks hoopis kinno minna. Ja läksimegi. Ma pole mingi kaks aastat kinos käinud vist ja ülivägev oli tegelikult. Vaatasime filmi "Vastikud ülemused", mis oli kohati päris naljakas. Ma alguses mõtlesin, et tegelikult suhteliselt igav, aga kui tuurid ikka üles võeti, siis oli väga lahe film.

2011-08-16T17:14:00.003+03:00

The feeling you get when you’re paying for something and you can’t find your money.

When you go to a friend’s house to study:

At first:

After ten minutes:

I stop typing because you are typing, then you stop typing.

that awkward moment when you get a new phone and you're figuring out how to work it.

That awkward moment when you’re standing with two people who are dating and they suddenly start hugging and kissing

When I smile with teeth:

EXPECTATIONS:

REALITY:

That moment when you’re reading a book and you read a sentence that contains the title of the book.

when parents ask you ...

“hey , did you get home safely”

“no i died like four times”

I hate it when skinny people say they are fat and im just standing there like..

Pulmad

2011-08-15T17:38:00.009+03:00

Kuna ma otsustasin, et ma ei viitsi pulmadest postitust kirjutada, siis mõtlesin, et panen lihtsalt mõned pildid. Kokkuvõttes oli tore ja kook oli väga maitsev.

Pruut pidi peigmehe ära tundma

Söögiaeg

Kõige väiksem pulmaline Milka

Tort

Lõhavere linnamäel

Mann ja Zoya

Ma ja Mila

2011-08-12T00:18:00.002+03:00

Mõtlesin, et kirjutan midagi tänasest päevast ka siis. Käisime Viljandis viimase minuti oste tegemas. Läksime hommikuse bussiga, käisime tädi juurest läbi ja suundusime poodidesse. Sa raks, kus ma avastasin, et mul on palju väikseid sugulasi. Nagu tõesti, ma tahaks, et mul oleks ka kunagi olnud nii palju omavanuseid sugulasi. 3-6 aastaseid lapsi oli tädi juures täna kuus ja suht armas oli vaadata, kuidas nad kes aias, kes aias mängisid.

Igatahes käisime siis poodides igalpool, ilm oli vägagi vihmane, nii et mu jalad olid lõpuks väga märjad. Üle pika aja käisime väljas söömas. Ma pole ikka väga kaua kuskil kohvikus käinud, mõnus oli.

Siis tulime viiese bussiga tagasi Munsile. Mine, kui hull uni mul bussis oli. Silmad vajusid kinni täiega, aga mu seljataga istus niii creepy mees, et ma ei suutnud magama jääda lihtsalt. Nagu ta oli nii kahtlane lihtsalt. Haises räigelt ja siis sõi oma mingit imelikku võileiba.

Õhtul oli vannitoas pesemisrongkäik. Kõik käisid kordamööda pesemas, et homseks pidupäevaks ikka viks ja viisakas olla.

Aga nüüd on kell palju ja ma olen tänasest päevast megaväsinud, nii et lähen ka magama ära. Vaja ikka natuke beauty sleepy saada.

2011-08-11T00:34:00.003+03:00

Kell on pool üks, chillin niisama. Igavus on peal. Tuleb pikem postitus, täis igasugu mõttetust.

Olen isa juures Munsil muidu, eile tulin õhtuse rongiga.

Täna oli üpriski tegus päev ning kui asi lühidalt kokku võtta, siis oli asi nii...

Ärkasin, jõin kohvi, lahendasin ristsõnu, jõin uuesti kohvi, lugesin GEOd, avastasin sõna, mis kirjutatakse nii mitmuses, kui ka ainsuses ühtemoodi, vaatasin telekat, chillisin nenne ja manniga, üritasin ajakirja lugeda, proovisin kleiti, kingi ja ehteid selga, sõin, jõin kohvi, chillisin milkaga, pesin pead, vahtisin telekat ja nüüd olen arvutis.

Avastasin enda jaoks Razorlighti muidu. Suht kõik lood lähevad isegi peale mulle, mis ma siiamaani kuulanud olen. Golden touch on ikkagi kõige rohkem teemas, aga America on uuem hea avastus.

Tegelikult pean end varsti magama kupatama, kuna homme läheme isa naise Katsi ja Nennega Viljandisse, veel viimase minuti asju ostma.

Ülehomme siis pulma. Suht karm, mul on viimasel ajal kõik nagu kuidagi normaalselt läinud, nii et ma kardan, et mul toimub seal pulmas midagi väga jubedat, ma ei taha mõelda ka, mille kõigega ma feilida võin. Jube. Luupainajad. Külmavärinad. Aga ma loodan, et saan vähemalt ennast korralikult kõike head ja paremat täis mugida.

Ülim lemmikloom mul.

I remember the day when I came out as Hispanic.

Changed my life, for the better

after years of questioning i finally understood who i am; hispanic.

it was a hard decision, not knowing what would become of me. but i decided hispanic is what i was

Mom..Dad…I have to tell you something. I’m hispanic.

I didn’t get to come out on my own, my parents found the sombrero catalogs under my bed…

Once they caught me sneaking out to Taco Bells they knew.

Järgnev käib nii väga mu ema kohta. Ma vannun, ta lihtsalt ei ole geneetiliselt suuteline ust enda järel kinni panema. Tal puudub see võime lihtsalt.

When someone comes into my room, and then leaves without closing the door again.

urumarja

2011-08-05T15:24:00.014+03:00

Eile tulime siis laagrist tagasi. Ma ei tea, ma ei jõua eriti kirjutada, aga ma nagu natuke ikka tahaks kirjutada.

Põhimõtteliselt käisime siis Urumarja laagris Kertuga ja olime seal nö köögitöölised. Põhimõtteliselt pesime nõusid, koristasime laudu, katsime laudu, viisime toite lauale jne. Esimesed päevad olid täiesti lõpp, kui jubedad. Üheksatunnised tööpäevad ja kõik vähegi võimalikud kohad valutasid. Iga liigutust saatsid oiged ja iga vaba hetk me kas magasime või lihtsalt olesklesime voodis. Õiendada saime ka muidugi alguses ülipalju. Teisel või kolmandal päeval juba suutsime muidugi hommikul sisse ka magada. Aga hiljem oli normaalne, töö oli tüütu, aga mitte midagi ületamatut. Enda ülesanded said selgeks asi käis kiiremini.

Muidu mängisime veel päris palju kossu. Või no mitte otseselt kossu vaid seitset, aga no vahet pole. Mul alguses ei läinud eriti hästi, aga mingi hetk sain nõksu kätte ja siis tegin seal kõigile pähe vahepeal no. Suht meeldiv.

Star FM raadio oli terve laagriaja vältel väga teemas. Kogu aeg põhimõtteliselt raadio käis. Ma tean enamike laulude refrääne, mida star fm'ist praegu laseb peast. Need õhtused tuttavate laulude ootamised ja kaasa üürgamised olid muidugi ülimad.

Ujumas käisime muidugi palju ja isegi saunas saime kaks korda käia.

Mingi õhtu vaatasime tähti ka. Ma polnudki see aasta veel ühtegi langevat tähte näinud kusjuures. Järgmine päev oli muidugi vägev, kui kokk küsis: "Ega teie ometi eile öösel maas ei aelenud? Mingid tüdrukud aelesid muru peal maas veel keset ööd." Ja kui ma ütlesin talle, et me vaatasime tähti, siis: "Oleks ma seda teadnud, ma oleks ka tulnud, ma niikuinii ei maganud."

Kahel õhtul hääletasime Sinti ka veel muidu, kuna meil oli jube vajadus rämpstoidu järele. Esimesel õhtul võtsid meid peale Rapla inimesed, mis oli muidugi päris huvitav kokkusattumus. Igatahes poodi me ei jõudnud mitte kumbagil korral, käisime bensukas. See oli päris creepy, kuidas meid mingi hetk mingi kuradi hall auot jälitas lihtsalt mööda Sindi linna no. Ja terve see aeg käis tal hullult kõvasti üks kindel laul, mis mulle nüüd iga kord seda autot meelde tuletab.

Õhtuti käisime enamasti diskol tantsimas. Kuigi lasti kogu aeg samasid laule ja lõpuks oli kopp ees neist juba veits, aga elas üle. Ühe aeglase laulu nime tahaks üliväga teada, ma pärast kavatsen seda youtube'st otsima hakata, äkki leian.

Jürile helistasime ka muidu. 30. juuli öösel panime äratuskella kell viis helisema ja tegime talle veel ühe viimase ärasaatmiskõne. Ta oli check in'is parajasti või midagi, ma väga ei mäleta seda kõne, kuna ma poolenisti magasin. Aga tegelikult oli tore ikkagi, et sai veel viimast korda rääkida ja head teed soovida talle ja värkki.

Aga jah, ma praegu ei viitsigi rohkem kirjutada, panen mõned pildid veel lõppu ja ongi kõik.

Tegelt ma ütleks lõppu veel ühe tõsiasja, millest arvatavasti peale Kertu keegi aru ei saaks, aga suva see. Mul on täiega Barbie jalg praegu.

Ülim asi selle pildi juures on see, et ma avastasin, et ma kirjutasin vale kuupäeva sinna alla. Väga tüüpiline minu puhul.

Seitse

Vaade meie aknast.

Peale sauna.

Sindi poole liikumas.

Meie "telk".

Oma kätetööd imetlemas vist suht.

Kahtlemata Kertu lemmikkoht kogu laagri territooriumil.

Väga korras oli meil see toake isegi sel hetkel.

2011-07-27T23:29:00.002+03:00

Homme siis laagrisse minek. Poole kümnest hakkame sõitma, nii et ma pean end üle pika aja normaalsel ajal üles ajama. Jube.

Kohvri pakkimist lükkasin muidugi jälle ülikaua edasi, praeguseks on umbes pooled asjad kohvris ja ülejäänud asjad mööda tuba laiali. Kuni hommikuni jääb see seis vist samaks.

Käisin täna Siimu juures lemmikal kaarte tagumas. Poole pealt läks nii pimedaks ja äike tuli peale, siis hakkasime tuppa minema, aga lõpetasime sauna juures. Ma jooksin vihmas ringi ka muidugi, ülivägev. Pärast oli kleit läbimärg ja ülimõnus oli muidugi ülejäänud aja niimoodi olla, aga jamh. Siis läksime kööki lõpuks, kui enam midagi vaadata ei olnud. Siimu tädi tõi jubedalt süüa sinna laua peale. No mul oli selline kiusatus. Igasugu koogid ja võileivad ja pirukad ja mida iganes. Aga ma üritasin oma tervislikkuse juurde jääda, sõin ühe juustusaia ära ja jõin tassi kohvi.

Pärast tulin oma märja rattaga koju. Mõnna.

EELS - MENTAL on ülihea muidu.

B.o.B. - CAN I FLY on ka hea.

2011-07-26T22:43:00.003+03:00

Mul on natuke igav, nii et mõtlesin siia midagi kirjutada.

Ma olen suhteliselt terve päeva lihtsalt passinud. Mitte midagi asjalikku ei ole teinud. Ainult seda tegin, et tõmbasin omale Winampi Siimu tungival soovitusel. Sellega mässasin päris tükk aega, kuna ma alguses ei mõistnud seda absoluutselt. Nüüd vaikselt juba midagi mõistan. Mulle täiega meeldib Winamp, uus ja huvitav. Järgmine kord saan Mardi juures kaminas ilget tegijat mängida, kui keegi mul mingit lugu käsib panna. Ma eelmine kord põrusin ikka täiega, kui keegi käskis mul laulu vahetada, kuna ma ei saanud muhvigi aru.

Ülehomme siis läheme Kertuga vist sinna laagrisse tööle. Ma 100% kindel ei ole, kuna ma pole Kertuga päris tükk aega rääkinud, aga eks ma üritan taga ikka kuidagi kontakti saada homse päeva jooksul. Ma juba täitsa ootan seda, kuna mul ausalt öeldes Raplast kopp ees juba.

Siis 12. august lähen isa pulma. Päev varem lähen juba Viljandisse arvatavasti, nii et saab veel natsa Raplast vaheldust. Siis nagu ma hiljuti teada sain, tuleb vahepeal mardil sünnipäev ja nad peavad seda täpselt 12. august, nii et ma olen sel hetkel kaugel kaugel. 26. august on Siimul sünna ja sinna ma vist ikka jõuan omadega, nii et peab raha kokku hoidma, et talle palju lilli osta.

Ja siis ongi kool juba varsti. Päris jube tegelikult. Ma pole suve jooksul mitte millegi eriti huvitavaga hakkama saanud.

Kolasin oma vanades pildikaustades praegu. Leidsin need pildid, mis ma kunagi kaminas tegin. Ma ikka täiega naersin. Ilgem kiusatus on mõned siia üles panna, aga otsustasin siiski nende inimeste nö. privaatsust austada, kes neil piltidel on. Panen mingi Otepää pildi siia lõppu hoopis.

2011-07-25T23:57:00.002+03:00

Eile oli ülimalt chill õhtu. Läksin mingi üheksast Siimu juurde, mängisime seitset ja vaatasime natuke Top Geari. Siis läks Mart minema ja kamin jäi vabaks, nii et me passisime seal. Mängisime terve õhtu-öö kaarte. Ma nagu kogu aeg võitsin. Ma pole mitte kunagi nii palju võitnud. Vahepeal mängisime trips-traps-trulli ka, seal ma ka kogu aeg võitsin. Suht nagu... uhke tunne või nii.

Aga tõesti väga mõnus õhtu olime, jõime pidevalt kohvi või teed ka veel, mis oli samuti suht mõnna. Mingi kella kahe või kolme ajal sõime ka veel täiega. Ja selle all ma mõtlen muidugi seda, et üldiselt mina sõin. Siim sõi ainult tomatit vist. Ma ikka mugisin täiega. Pärast kahetsesin, aga no elab üle.

Üldiselt sai suhteliselt palju nalja, arvestades fakti, et me olime kained mõlemad.

Mul tuli nagu kõige imelikum mõte pragu pähe. Ülimalt intrigeeriv.

Eile avastasin kaks väga head lugu ka. Need kaks laulu käisid meil põhimõtteliselt terve öö, mõne väikese erandiga:

Razorlights - Golden touch

White lies - E.S.T.

2011-07-11T23:48:00.010+03:00

Nüüd on jälle natuke pikem vahe sisse tulnud. Käisime emaga trippimas vahepeal natuke. Läksime kolmapäeva hommikul rongiga Pärnusse. Kolasime veits poodides, laristasin oma vähest raha ja sain uusi riideid natuke, siis käisime kuskil kohvikus söömas ja edasi kimasime juba randa. Oma suureks imestuseks nägin Kabala Jürit rannas, see on nagu kirjutamata reegel juba, et kedagi tuttavat näeb Pärnu rannas alati.

Igatahes poole viiest läksime rannast ära ja bussi peale ning sõitsime Viljandisse. Kaks päeva crashisime mu tädi ja tädimehe juures ja kolasime niisama mööda Viljandit ringi. Käisime järve ääres ja poodides ja kus kõik veel. Maailmameistrivõistlustel käisime ka kusjuures. Kummikuloopimise meistrikad olid. Suht kõva sõna ma tean.

Üks öö kolasin üksinda ka Viljandi peal, see oli päris vägev. Leidsin nii ägedaid tänavaid, nii ägedate majadega, et ise ka ei usu. Ja siis käisin ühe koha peal kirsiraksus ka. Seisin ja sõin lihtsalt.

Reedel läksime Munsile mu isa juurde. Seal olles suutsin ma kuidagi haigeks jääda, öö jooksul tuli jube nohu ja väga sant oli olla. Ma magasin rõdul kusjuures, aga neil on selline akendega rõdu ja no see oli mu arvates lihtsalt ülivägev koht magamiseks. Ma ei oska seletada, aga mulle tõesti meeldis, seal oli igast kola ja värkki, aga see kõik tegi ülihubaseks selle. Mul on mingi hästi halva kvaliteediga pilt ka rõdust muidu ja ma kavatsen selle igast muude piltidega siia lõppu lisada muidu. Lugesin mingi hämara tulevalgel "Näljamänge" ja tundsin ennast vägagi mõnusalt, kui välja arvata see, et nina tilkus enamik ajast. Siis magasin kolm ja pool tundi, kell pool seitse hakkasin uuesti lugema ja lugesin raamatu läbi. Mõnna.

Laupäeval läks ema lõunase bussiga Suure-Jaani, aga ma jäin isa juurde, kuna mul oli kindel plaan ikka õhtuks Rapla saada. Vägev oli muidugi see, et kella kolme ajal, kui ma oleks pidanud hakkama Sürgavere poole kõmpima sadas täiega vihma ja siis isa ütles, et tädi Mare ja onu Miku viivad mu rongi peale, et siis ma ei pea jala minema. Ootasime ja ootasime siis, kell oli 15:57, kui nad kohale jõudsid ja 15:58 pidi läks mul rong. Ütleme nii, et jäin maha.

Ja lõpuks lahenes asi nii, et Miku ja Mare viitsisid mind juba teist korda viia Türile, et ma saaks sealt bussiga Rapla.

Laupäeva õhtul läksin siis Siimu juurde, kus toimus järjekordne istumine. Ja juba teist korda on mul jalg haige, kand on paistes ja ma kõnnin parema jalaga kikivarvul. Meeldiv. Seekord vähemalt saan ma kedagi peale iseenda süüdistada, kuna Siim lükkas mind mingi äärekivi vastu, nii et ma oma kanna täiega ära lõin. Teiseks suutsin oma riided jällegi järjekordselt ülisitaseks ajada, aga sinna ei saa ma midagi parata. Ja ühe ülihea koti tegin ka katki, aga selle ma loodan ära parandada. Kärt käis ka seekord Siimu juures kusjuures. Ja Kärt, kui sa juhuslikult seda loed, siis Siim ütles, et sa oled järgmine kord ka oodatud.

Ja nüüd ma arvan, et aitab kirjutamisest. Pealegi saab mul läpaka aku varsti tühjaks ning mul ei lubata seda laadima panna, kuna müristamine on veel liiga lähedal.

2011-07-04T23:22:00.004+03:00

That awkward moment when you realize that growing up sucks...

When someone types "Your welcome" instead of "You're welcome."

BITCH, I DON’T OWN A WELCOME.

People who can buy anything they want.

when you're walking down the stairs and you miss one.

The awkward moment when the teacher is looking for volunteers to answer the question, and you accidentally make eye contact.

On the outside, you’re like:

But on the inside:

“NOT ME!!!”

And they think you want to participate so they pick you….

When there a pebble caught inside your shoe…

On “My Super Sweet 16” when the girl gets mad that daddy bought her the wrong car

Bitch I ride a bike…

Realizing your house is pitch black after being on the computer for hours

Me watching a funny movie

My mom watching the same movie:

That awkward moment when you’re alone with someone you just met.

“So.. do you like.. stuff?”

When somebody tells me “Don’t look”

When a friend makes you laugh in class and you have to try and hold it in

I’m amazed when I see these little 8 year old pricks with iphones. You know what I had when I was 8?

2011-07-04T03:00:00.004+03:00

When your mom says you need to clean before a good show comes on

Reblog if your sleeping schedule is fucked up.

Day:

Night:

That extremely painful moment when you accidentally bite your tongue.

That awkward moment when your parents introduce you to their friends or co-workers.

They’re all like

“IS THIS YOUR CHILD?”

And you’re just like

And then they’re like

“Oh my goodness, I remember when you were just a baby!”

And you’re just like

The “gay” moments you have with friends.

You see your friend and you’re like:

And they’re like:

When the teacher sees me chewing gum:

smh, kids these days.

kids now in days dress like :

When I was a kid my parents dressed me like :

when your friend says a guy is staring at you…

Expectation

Reality

Responsibilities? Grades? Expectations? Life?

When you’re too scared to ask your mom something

and your just standing in front of her like:

When writing a long essay in school:

Your handwriting in the introduction

Your handwriting in the last paragraph

The awkward moment when you’re singing a song on YouTube and the music stops loading.

2011-07-04T01:40:00.004+03:00

Vaatasin eile öösel filmi "Setpfordi naised". Ma ei tea, mulle meeldis. Lõpp oli muidugi eriliselt idülliline, aga muidu mulle meeldis.

Täna ärkasin umbes poole kolmest. Hakkasin lugema. Poole päeva pealt kolisin voodist akna juurde tooli peale. Päris huvitav oli aegajalt aknast välja vaadates inimesi jälgida.

Mõtlesin, et tahaks Raplast ära saada. Jube mõnus oleks. See nädal läheme võib-olla emaga Pärnusse ja sealt edasi Viljandisse. Ja Viljandist lähen ma arvatavasti edasi isa juurde ka. Saab mõned päevad ehk sisustatud.

Is everybody going crazy? Can anybody tell me what's going on? Tell me what's going on? If you open your eyes, you'll see that something is wrong.

Avastasin Windows Media Playeril 'shuffle' nupu ja olen viimased kaks päeva nii muusikat kuulanud. Vägagi värskendav, väga mõnusad lood, mida ma pole mingi paar aastat kuulanud, tulevad välja.

Praegu hakkas käima Jason Mraz - Piano man.

Nüüd ma vahepeal ei kirjutanud, rääkisin Siimuga ja chillisin tumbrlis. Igatahes, nüüd hakkas käima Sum 41 - Pieces, ja ma just mõistsin, et see eestikeelne laul Vana Honda Prelude või mida iganes on selle järgi tehtud. Avastus missugune.

"Tüdruk, kes mängis tulega" Mulle meeldib see raamat. Kusjuures mul on tunne, et ma suudan end Lisbeth Salanderi tegelasega natuke liiga palju samastada. Eriti arvestades fakti, et

ta on mingisugune sotsiaalne hälvik. Aga siiski, ma leian selle tegelase

ja enda mõttemaailmas päris palju sarnasusi.

Tekkis mõte tellida omale Postsecreti raamat, kuna Eestis seda vist kuskil poodides ei müüda, ainult Rahva raamatu kodulehel saab seda tellida.Võib-olla teen selle nalja isegi ära, kuna mulle tõsiselt meeldib Postsecret. Postsecreti raamatuid on siiamaani kokku viis ning need on tehtud blogi põhjal. Blogi mõte on selles, et inimesed saadavad sinna oma kõige suuremad saladused ning nimelt postkaartide teel, mis on enamasti väga huvitavalt kokku pandud.

Blogis ilmuvad uued saladused igal pühapäeval, kuid samas kustutatakse igal pühapäeval ka eelneva nädala saladused ära. Blogi saate lähemalt uurida SIIT.

Panen lõppu veel paar Postsecreti saladust ka.

2011-07-01T16:58:00.002+03:00

Lugesin enda tänase päeva horoskoopi:

You won't be short on company. You may even have more offers than you can accept. Take a chance on the one who's always made you wonder ....

Ja eriti super on see, et minu tänane päev on möödunud raamatut lugedes ning õhtused väljavaated on kodus arvutis istumine ja filmide vaatamine. No shit. FML.

Ja pilt ei puutu üldse asjasse, aga mulle lihtsalt väga meeldib LOUIS CK. Thumbs up, for real.

huvitavad faktid

2011-06-29T01:48:00.004+03:00

If colouring weren't added to Coca-cola, it would be green.

All emotional pain lasts twelve minutes, anything longer is self-inflicted.

People with blue eyes can see better in the dark.

The human brain is much more active at night than during the day. That's why you get all those thoughts before you sleep.

Most of the laugh tracks you hear on television were recorded in the 1950's, which means a lot of the people you hear laughing, are dead.

No matter how hard you try, you can never remember how your dream started (Seda isegi teadsin juba 'Inceptionist')

Cleopatra married two of her brothers.

Left-handed people have a greater chance of being geniuses than right-handed people.

The reason honey is so easy to digest is that it's already been digested by a bee.

Women smile more than men do.

Tigers have striped skin, not just striped fur.

Crocodiles swallow stones to help them dive deeper.

An oyster can change it's gender.

When you search for gay-related topics on Google, a rainbow appears beside the search bar.

George Washington grew marijuana in his garden.

The creators of Adidas and Puma were brothers... and Nazis.

In 1945 a rooster by the name of Mike lived 18 months without a head.

Men have nipples because, as an embryo, everyone is a female until the Y chromosome kicks in.

When you put a seashell next to your ear, it's the sound of blood surging in your veins, not the ocean.

2% of Earth's people have red hair.

If you touch your tongue while yawning, it can stop the yawn.

Anatidaephobia is the fear that somewhere in the world, there is a duck watching you.

this place about to blow

2011-06-25T16:12:00.004+03:00

Eilne õhtu möödus väga meeldivalt. Istusime põhimõtteliselt sama seltskonnaga, kellega üleeilegi jälle Mardi juures kaminas. Väike viin, vanakas, pool ja kõik kättesaadav alkohol ja palju nalja sai. Vähe korrektsem käitumine, kui jaaniõhtul, nii et see oli ka plussiks. Kõik oli kuidagi lebom. Suure kambaga oli seitset ka tegelikult päris tore mängida. Ma tegin eile tõsiselt profi viske. Ülikaugelt, mingi erilise nurga alt, nii et puuoksad olid pooleldi tee peal ees ja ühe käega... ja viskasin sisse (Like a boss). Sel hetkel oli elu küll lill.

See oli väga tore, et eile said kõik nagu üldse väga hästi läbi. Keegi ei tülitsenud ja värkki, nii et ülimõnna. Väga haige väljend on ülimõnna, aga mida iganes. Tavaliselt on ikka see jama, et keegi mingi hetk ikka pöörab tülli kellegagi ja siis on mingid solved hetked ja mida iganes, aga seekord oli kõik okei.

Ma praegu natuke mõtlesin, et misasja me eile tegime üldse. Ja esimesed asjad, mis meelde tulevad on väga kahtlaselt homoerootilised... Mitte midagi väga nilbet, arvestades seda, et kõik on seal sugulased, aga tordi ära... Mnja ma otsustasin, et ma ei hakka siia kirjutama, mida seal tehti kõike.

Sellele järeldusele jõudsin ka veel eile vahepeal, et nii Kalevil ja Andresel, kui ka Mikul, Maril, Mardil, Matil ja Siimul on väga lahedad vanemad. Nagu tõepoolest, minu meelest ülimalt toredad.

Eriti hea oli muidugi see, kui meid kaminast minema aeti, kuna Mart läks magama. Ja siis me istusime Siimu, Andrese ja Kaleviga köögis, vaatasime mingit kuradi erootikat ja siis arutlesime ikka, et mis vahe on pornol ja erootikal. Mul endal ka veidi imelik, ma kirjutan väga väärakat teksti siia täna, aga samas see tuleb lihtsalt sellest, et mul väga igav.

Igatahes jamh, ma säilitan nüüd veel viimase normaalsuse ja lõpetan kirjutamise ära. Panen mõned vägevad pildid siia lõppu veel ja ongi köik.

On paljudele elus antud käia see tee, mis tegelikult kuhugi ei vii...

2011-06-24T12:22:00.002+03:00

Mõtlesin, et kirjutan natuke oma Jaanilaupäevast, enne kui pooled asjad jõuavad meelest ära minna.

Päeval chillisime emaga kodus, mängisime yatzyt, tegime kanašašlõkki ja kuulasime Elmari raadiot. Väga mõnus oli kusjuures, ma ei hakka valetama. Veel rohkem päeval, ehk siis hommiku poole mängisin Simsi ka veel. Ma tean, ülivägev nolifer olen, aga mida iganes, mul on supervägev väärastunud perekond seal, nii et ma ei saa lihtsalt mängimata jätta. Terminaatori laulud olid ka väga teemas vahepeal, kuulasin üle pika aja seda ühte Termika plaati, mis mul on ja üürgasin kaasa laulda muidugi. Mitte eriti meeldiv, aga pole hullu.

Seitsme paiku läksin Siimu juurde. Päris huvitav on see, et ma tean, et me tegime õhtu jooksul igast huvitavaid asju, aga mul ei ole millestkist erilisest kirjutada. Kui mitte arvestada seda, et käisime saunas ja siis hüppasime jõkke. Nagu väga mitu mitu korda. See oli suht lahe. Ma käisin veel Siimu isa rattaga vahepeal omale ujumisriideid toomas. Ja eriti vägev oli muidugi hommikul avastada, et mul on vasaku jala tald mingeid väikseid haavakesi täis ja ma käin nagu mingi lombakas ringi nüüd. Ülim.

Tegelikult on väga kahtlane see, et mulle on hakanud mingi eriti imeliku stiiliga eesti muusika meeldima. Sellised laulud, mida ma varem never ever oleksingi kuulanud vabal ajal.

Laura - Südasuve rohtunud teed

Genialistid & Lea Liitmaa - Leekiv armastus

Ja Terminaatori lood on ka väga teemas muidugi, arvestades seda, et ma kuulan jälle seda plaati. Chill.

Eile sai üle lõkke ka hüpatud isegi kusjuures. Ma kujutan ette, et ma vist üldse esimest korda hüppasin Jaaniõhtul üle lõkke. Uhke tunne kohe, ma ei hakka eitama.

Avastasin just, et keegi on mu läbimärja rätiku kuivama viinud. Ma hommikul tulin, siis see jäi mul kotti igatahes, aga nüüd juba kuivab, vot. Aitäh, ema.

Üldiselt olid vist tegelikult üpriski vägev Jaanipäev see aasta.

2011-06-19T12:08:00.002+03:00

Käisin nädalavahetusel Andrease juures, kuskil Vändra lähedal Samliku külas. Seal oli kusjuures päris mõnus, ma väga suuri ootusi endale ei püstitanud, kuna ma ju tean, milline inimene ma olen ja värkki, aga tegelikult oli suhteliselt tore ikkagi.

Ma mäletan, et eile päeval mõtlesin ma küll kogu aeg, et jumalast igav on ja et aeg võiks kiiremini minna, aga kui praegu tagasi mõtlen, siis oli jumalast vahva ja jube palju lahedaid asju sai tehtud.

Hommikul ärkasin mingi üheteistkümnest vist, päris vara minu kohta kusjuures. Reede õhtul/öösel vaatasime muidu mingit filmi ka vist... "Knight and day" või midagi taolist oli pealkiri.

Aga jah laupäeva hommikul ei teinudki midagi erilist peale selle, et käisime jões ujumas, kuigi ülikülm vesi oli. Mul oli alguses nagu terve keha krampis lihtsalt, aga pärast ei olnud hullu enam. Sai ujuda küll.

Päeval grilliti vorstikesi ja siis me sõime ja värkki. Siis mängisime seitset ja viite miinust. Käisime Kurgjal. Seal olime suhteliselt vähe, tegime mingi tiiru lihtsalt ja siis tulime tagasi. Mingi viie ajal ma tegin ettepaneku, et võiks autoga sõitma minna, siis läksime. Ja siis ma sain ka sõita. Elus teist korda. Ma käike muidugi ikkagi vahetada ei suutnud, aga muidu oli päris lahe jamh. Aga jamh päris haige oli see, et me sõitsime nagu kruusateel, mis oli hästi kitsas ja siis üks hetk tuli meile vastu nagu mingi kuradi suur viljakoristustraktor või mina ei tea, mis monstrum see oli. No ma tõmbasin põhimõtteliselt kraavi siis ja jäin ootama, et ta mööda läheks. Aga see trakats jäi nagu ise ka tee äärde seisma ja siis ootas, et me nagu mööda sõidaks. Ja see oli nagu ülihale, kuidas ma ei saanud koha pealt ära. Ma niimoodi naersin, Andreas naeris ja see traktorijuht muigas ka veel, kui ma lõpuks liikuma sain. Igatahes jõudsime suurele teele välja, siis kuidagi keerasime ringi seal ja pöörasime Vändra poole. Pool teed olid sellised teetööd, et oh sa jeekim. Ja siis päris suure tee ääres vahetasime me kohad ära jälle. Vändras käisime poes ja tuulasime niisama linna vahel ringi. Nägin kooli ja igast muid huvitavaid asutusi. Siis läksime Samlikule tagasi. Ma sain lõpus sõita veel päris mõnusalt. Jumalast mõnus oli ikka. Lasin seal kruusateel mingi 90-ga, aga jamh, siis kästi gaas lahti lasta. Aga siiski ülimõnus oli.

Õhtul mängisime Aliast. Ma mängisin vist elus esimest korda nagu mingi seltskonnaga aliast. Ma tean, et ma olen kunagi ka neid sõnu seletanud ja värkki, aga me nii kindlate reeglite ja aja ja paariliste ja värkidega ei ole vist mänginud ikka. Alguses kartsin täiega, aga tegelikult oli täiega vägev. Kolm mängu mängisime kokku vist. Ja no mõned sõnad olid ikka ülihaiged, ma olen üliuhke, et ma suutsin näiteks sellised sõnad, millest ma polnud varem kuulnudki, ära seletada neile. Näiteks aamissepp, üheülbaline ja igasugu muud vigurid.

Ja ma ei viitsi enam kirjutada ausalt öeldes, tekst on niigi liiga pikk vist juba, aitab küll.

“That’s the problem with drinking, I thought, as I poured myself a drink. If something bad happens you drink in an attempt to forget; if something good happens you drink in order to celebrate; and if nothing happens you drink to make something happen.” --Charles Bukowski

igaav

2011-06-15T20:30:00.002+03:00

Mul on igav, nii et jamh...

That awkward moment when your parents tell you to stay in the line when you’re shopping, and when you’re almost near the cashier, they’re not even back yet.

The awkward moment when you and your parents are watching a movie and a sex scene comes up…

Parents, staring neutral at the TV:

You, looking everywhere but at the TV not to show any type of interest:

When someone asks you to do something and you get entirely ready to go out and they cancel at the last

minute

BITCH, I SHOWERED FOR YOU.

when the teacher looks at you while teaching a lesson…

immediate reaction:

That awkward moment when your friend is getting yelled at by their

parents.

The awkward moment when you get a flashback of something embarrassing

that you did.

The awkward moment when you shout the wrong answer in class with confidence

otepääl

2011-06-12T00:13:00.003+03:00

Teise päeva õhtu Otepääl siis. Tulin just saunast, mõnus oli.

Igatahes jamh, tulime eile Otepääle siis. Igavesti pikk sõit, me sõitsime siia üle kolme tunni. Vahepeal sõitis president ka meist mööda kusjuures. Intrigeeriv.

Öösel magada ei saanud üldse, kuna sääsed ajasid nii närvi. Mingi kolme ajal tõmbasin lihtsalt teki üle pea ja üritasin nii magada. Tunni aja pärast sai õhk otsa, nii et ma tõusin lihtsalt püsti ja hakkasin sääski tapma. Päris tapamaja läks lahti, aga igatahes sain lõpuks natuke normaalselt magada.

Hommikul ärkasin ning läksime suhteliselt kohe põllule rohima. Mõnus oli, kuigi mul on alaselg suht valus, kuna päike natuke kõrvetas. Siis ma suhteliselt terve päeva lebotasin niisama. Lugesin päris palju. Kavatsen pärast veel natuke lugeda. Siis mängisin koeraga vahepeal. Ema sõbranna ja ta mees ostsid hundikoera kutsika ja tõid ta see nädalavahetus maale, Reks on nimi... või Rex... vahet pole. Eile söötsin lambaid ka muidu. Normaalne.

Õhtul käisin jalutamas. Leidsin mingid kivivaremed kuskilt metsast. No sinna viis nagu väike tee ikka, aga põhimõtteliselt oli see ikka täiega metsas. Jüri käskis homme tagasi minna ja pilti teha. Eks ma üritan.

Tegelikult polegi siis täna midagi erilist teinud. Ainult rohinud ja lugenud. Endale tundus küll väga tegus päev.

Ma ei viitsigi midagi rohkem kirjutada, aitab küll.

müstiline pall

2011-06-10T01:23:00.003+03:00

Üritan hakata tihemini postitusi kirjutama, nii et kirjutan natuke tänasest päevast siis.

Päeval ma lugesin ja lugesin ja lugesin ja siis sain raamatu läbi. Tegelikult ma ei plaaninud täna kordagi nina välja pista, aga otsustasin ikkagi pesemas ära käia ja siis poodi minna.

Raamat, mida lugesin oli muidu "Lohetätoveeringuga tüdruk", mis oli üllatavalt hea raamat. Ma teadsin küll varem, et see on mingi eriti populaarne, aga kuna raamatukogus on sellel kogu aeg suhteliselt järjekorrad vist, siis ei ole ma selle vastu eriti huvi tundnud. Aga siis ma üks kord nägin seda Siimu juures ja võtsin laenuks ja vot avastasin, et oli hea raamat. Soovitan, kuigi ma kahtlen, kas keegi seda lugeda viitsib.

Igatahes käisin siis poes, ostsin energiajooki ja õuna ja siis otsustasin Siimule raamatu tagasi viia ja teise osa laenata talt, nii et läksin sinna. Siis mängisime seitset natuke, kuni Siim suutis palli põõsasse visata, nii et see kadunuks jäi. Mu päeva parim osa oligi vist see, kuidas kõik selle põõsa ümber käisid ja palli otsisid. Alguses otsisime Siimuga kahekesi, siis tuli Mikk ja liitus otsingutega ning lõpuks tuli Mart ka. Ja siis ma vaatasin kõrvalt, kuidas nad ikka ümber selle põõsa käisid ja aegajalt pea kuskilt sisse pistsid ja palli otsisid. See oli ülimalt meeltlahutav. Ma itsitasin ikka päris tükk aega. Igatahes jäi pall lõpuks siiski kadunuks. Leidsime sealt põõsast küll mingi kollase tössis palli ning sulgpalli, kuid korvpall oli haihtunud nagu tina tuhka. Ülimalt müstiline.

Siis käisime pärast Siimuga mööda Raplat ringi ja ajasime niisama juttu. Päris huvitav oli isegi, kuigi pool ajast me lihtsalt vaidlesime, kuna meie seisukohad asjadest on kohati liiga erinevad.

Nüüd kössitan kodus, kuulan muusikat ja mõnulen, kuna üks kivi langes südamelt. Hea on olla. Kuigi mul on homme hambaarst, mida ma väga entusiastlikult ei oota.

Aga siiski ei suuda ma homset ära oodata, kuna me läheme nädalavahetuseks Otepääle. Selle peale ütleks lausa das megahüper... vot.

Issand, kui kohutavalt hea tuju mul on. Peaks jalgrattaga sõitma minema ja oma energiat välja elama natuke, aga veidi hilja on juba selle jaoks. Lähen hoopis magama ära varsti. Pole hullu.

Julian Smith - I'm reading a book

Don't you ever interrupt me while I'm reading a book

If you ever interrupt me, you can bet you're gonna see

The nasty me, the nasty me, the nasty me...

suvi

2011-06-06T19:35:00.002+03:00

Päris mõttetu päev on täna olnud.

Pole siia suhteliselt ammu midagi kirjutanud ja no kuna mul midagi targemat hetkel teha ei ole, siis mõtlesin, et midagigi võib ju kirja panna. Viimane postitus oli siis... mingi kuu aega tagasi või kauemgi, ma pole päris kindel enam.

Siis oli igatahes kool ja nüüd enam ei ole. See kaua oodatud suvi on käes lõpuks ja tõtt öelda ei ole suve algus olnud just eriti paljutõotav. Olen enamik päevad maganud lõunani, siis arvutis passinud ja siis kas rattaga sõitmas käinud või kuskil poes ringi kolanud, siis koju tulnud, veel arvutis passinud ja magama läinud. Vägagi khuul suvi, ma tean. Aga no samas on vaheaeg peal olnud vaid mõned päevad, nii et ehk midagi ikka toimub ka.

Eilne päev oli veidi rutiinist väljas muidu, käisime ema, tädi ja täditütrega Pärnus rannas. Täitsa tore oli ja ime kombel ma saanud isegi päikesepõletust, mis minu puhul esimese rannaskäiguga alati kaasneb. Eriti pruunimaks ma nüüd küll ei läinud, aga sellest on mul suhteliselt suva. Tahtsin kuskilt poest omale kingi ja kleiti, aga midagi ei leidnud. Lõpuks just enne rongi peale minekut Maxima eest laada pealt ühed suht vägevad kingad ikka leidsin. Ja päris normaalse hinnaga ka, nii et see oli päris tore.

Õhtul käisin Siimu juures seitset mängimas. Kolm mängu mängisime ja ma kõik kolm võitsin. Normaalne iseenesest. Siis käisin poodides, ostsin patareisid, näopuhastuslappe... vms nende nimi on, virsikuid ja küpsist. Ja siis läksin koju.

Vahepeal käisime klassiga Rootsis muidu. Seal oli ka üllatavalt tore, aga ma pikemalt ei viitsi kirjutada sellest. Uurimistöö kaitsmise elasid ka üle isegi, kokku sain viie. Täna koristasin päev otsa oma tuba, lõpuks oli mul tolmuallergia ka veel, aevastasin täiega. Ma pole elu sees vist nii põhjalikult oma tuba koristanud kui täna. Pärast käisin pesemas ja siis läksin poodi jälle. Ostsin emale sünnipäevakingi ära ja kolasin niisama ringi.

Nüüd igavlen. Aga kohe pean alla minema, kuna mu ratas tuleb koju kohe. Vot.

2011-05-10T05:05:00.002+03:00

Kell on 05:06 ja ma pole veel tänase öö jooksul magama jõudnud. Praegu tundub kõik ülimalt meeldiv, aga ma kardan, et homme koolis ma lihtsalt kärban maha. Ilma naljata ka kusjuures.

Tegelikult jah, ma olen terve öö uurimistööd teinud lihtsalt. Kurat, ma nägin ikka ränka vaeva, tõmbasin isegi Microsoft Office'i omale mingi imega arvutisse, nii et ma sain kõik need viited ja sisukorrad ja leheküljenumbrid ja bibliograafiad ja sellised asjad ka ära tehtud. Vahepeal oli küll selline tunne, et ma hakkan masendusest nutma, kuna ma lihtsalt ei saanud mitte midagi aru, kuna ma ei osanud sinna Office'sse eesti keelt peale panna ja ma pidin kuidagi inglise keeles mõistma, kus mis on, aga lõpuks sain enam-vähem ikkagi hakkama. Ja no ma ei tea, ma küll vist hakkan laamendama, kui homme peaks juhtuma, et mul ei tule see fail koolis lahti või midagi. Väga kahtlane on see asi mul tegelikult, tõmbasin nagu Office 2010'ne, aga kui ma pärast selle faili lahti võtsin, siis oli 2007. Ja see jutt kisub liiga mõttetuks. Mida iganes.

Igatahes ema ärkas üles, läks koeraga välja. Ma mõtlen, et ma vist ei lähe magama üldse, kuna see teeks asja ainult raskemaks. Ootan, kuni ema tööle läheb ja siis passin netis ja chillin niisama. Äkki teen matemaatika koduse töö ka ära. Mine tea, kõik on võimalik sellistel varastel hommikutundidel.

Kõht läks ka tühjaks mingi hetk, läksin külmkapi kallale ja avastasin, et meil on torti. Ma ei suutnud ise ka uskuda seda, aga no näed tort, mis tort. Igatahes, kahmasin omale kaks suurt tükki ja kobisin kiiresti oma tuppa ning kukkusin mugima. Meeldiv.

Mingi imelik linnulaul on öö otsa akna tagant kostnud. Päris huvitav on kuulata.

Ega mul midagi targemat vist rohkem kirjutada ei olegi. Hakkan tasakesi muusikat kuulama arvatavasti.

Ema käskis magama minna. Ma käskisin tal kohvi tuua. Ta läks mulle kööki kohvi tooma. Normaalne.

2011-04-24T22:13:00.005+03:00

MINEVIK
Esimese klassi õpetaja nimi: Maarika Limberg
viimane sõna, mida sa ütlesid: siis
viimane laul, mida laulsid: Adele - Someone like you
viimane laul, mis sind kummitas: Gnarls Barkley - Whatever
viimane inimene, kellega sa rääkisid: Ema
viimane film, mida sa nägid: The road

OLEVIK
mis on su CD mängijas hetkel: tühjus
mis värvi sokke sa kannad: kollaseid
mis on su voodi all: pahn

kuidas ilm hetkel on: hea vist

mis kell sa täna ärkasid: ei tea

mis su telekas praegu käib: kinni on
kui palju lähedasi sõpru sul on: vähe
kui palju vaenlasi sul on: vähe

TULEVIK:
kellega sa tahksid abielluda: ei tea
kuhu sa praegu minna tahaksid: jalgrattaga sõitma
milline su kajäär välja näeks: töötaksin arheoloogina
kus sa tahaksid elada: tahaks elada ilma kindla elukohata, lihtsalt reisida
mitu last sa tahaksid: ei tea
laste nimed: ah, ei mina tea
kuhu sa mesinädalateks minna tahaksid: kuhugi kaugele
milline auto sul on: ei ole
kui vanalt sa abiellud: mitte väga noorelt igatahes

ISIKLIK
nimi: Grete
hüüdnimed: ei ole... okei, Gerda
sünnipäev: 4. novemer
sünnikoht: Rapla
tähtkuju: skorpion
parimad sõbrad: Kärt, Jüri... Siim ka vist
perekonnaseis: vaba
lemmikloomad: koer
juuste värv: pruunid
silmade värv: hallid vist
pikkus: 1.60 midagi
rõngad: pole
mis käega kirjutad: vasakuga
mida sa tahaksid enda juures muuta?: välimust
mis on su kõige mugavam riietusese: teksad ja t-särk
elu eesmärk: reisida
laul, mis kirjeldaks su elu: pole sellist vist
viis sõna, mis kirjeldaks sind: ma ei tea... sarkastiline, ebaseltskondlik, häbelik, hale, kinnine

SOTSIAALNE ELU
parim sõbranna: Kärt
parim sõber: Jüri, Siim
kust võib sind tavaliselt leida: kodu, kool
kellega sa tahaksid praegu koos olla: ei tea
oled sa tähelepanu keskpunktis: mitte eriti
kas jääd alati hiljaks: vahepeal ikka
kuidas oleks kõige parem lõõgastuda: magada
kas sulle meeldib olla üksi või inimestega: kuidas kunagi

LEMMIK
jook: Nestea
album: Ei tea
värv: pruun

riided: teksad
loom: hunt
toit: oleneb tujust
söögikoht: Pole väga glamuursetes kohtades söömas käinud, Kaie kohvik või Meie Pubi
saade: ei tea
näitleja: ei ole
film: The hangover äkki
laul: ei ole lemmikut
laulja: ei ole
bänd: Sunrise Avenue
video: ma ei tea, mahna mahna äkki
auto: ei ole lemmikut
tegevusala: olesklemine
spordiala: jäähoki
kuu: suvekuud arvatavasti
aastaaeg: ei ole lemmikut
lill: tulp
tüdrukunimi: Kathryna
poisinimi: ei tea, Lucas äkki
õppeaine: inglise keel
õpetaja: puudub
number: 7
multikategelane: ed, edd& eddy
firmamärk: ei ole
spordimeeskond: ei ole
sportlane: ei ole
mäng: kaardimängud
raadiojaam: ei ole
limonaad: pepsi läheb ka sinna alla? no pepsi igatahes
maiustus: šokolaad
koht: ei tea
šampoon: ei tea nime, mingi halli värvi pudel on
lõhn (deodorant vms): meestelõhnad
näts: tumeroheline orbit
videomäng: ei tea
perekonnaliige: issand... ei tea
kiirtoidukoht: mäkk
alkohoolne jook: õlu
kingad, tossud: tennised

LOLLID KÜSIMUSED
on sind kunagi süüdistatud kuriteo toimepanemises: mitte, et mul meeles oleks
kui palju võtab sul aega peole minekuks enda ette valmistamine: pole aega võtnud, aga ma tean, et kaua
millist võimet sa tahaksid: nähtamatust? või mõtetelugemist
teed sa oma sõprade kulul nalja: pidevalt
sõnad või laused, mida sa kõige tihemini kasutad: normaalne... ja siis ropud sõnad, mis asendavad sidesõnu
milline loom sa tahaksid olla: hunt
kas sulle meeldib endaga rääkimine: mitte eriti, aga see ei tähenda, et ma seda ei teeks
suurim hirm: üksildus
millist nime sa oleksid omale tahtnud: Ma ei tea, pole enda nime vastu väga midagi
milline laul meenutab sulle su minevikku: Meie Mees - Tütreke second hand :D

usud sa jumalasse: ei

saad sa oma vanematega hästi läbi: enamvähem
mis kell sa magama lähed: ühest, kahest, kolmest või hiljem, kuidas kunagi.
kui sa näed mõnda vastassugupoole esindajat, siis millist kehaosa sa esimesena vaatad: nägu
kui sul olex 1 päev elada, millega sa siis tegeleks: teeks asju, mida varem teinud ei ole
kui sul olex võimalus ükskõik milline päev oma elust kustutada, siis millise: mis möödas see möödas, ei taha väga halbadele päevadele tagasi mõelda

oled sa kunagi armunud olnud: arvatavasti jah
mis tööd sa suvel teed: töötu
mis on kõige imelikum asi, millega tegeledes on su vanemad sulle peale sattunud: ei tule midagi väga hullu meelde, võib-olla olen lihtsalt mälust ära blokkinud.
milline sa hommikuti oled: tujukas
mida sa vajad hetkel kõige rohkem: mõnda head üllatust
mis on armastus: hea mõte
mida sa kardad: enda avamist
millest sa unistad: kättesaamatutest asjadest

VIIMANE INIMENE, KEDA SA…
[puudutasid]: väga hale, aga ma kardan, et ema vist.
[kallistasid]: ei mäleta
[kellele sa saatsid sõnumi]: siimule
[kelle peale sa karjusid ]: siim
[suudlesid]: ma ei tea risto vist

OLED SA…
[mõistev]: kuidas kunagi
[avameelne]: ei
[ülbe]: enamasti mitte
[ebakindel milleski]: jah
[huvitav]: mitte eriti
[kahtlane]: jah
[näljane]: alati
[sõbralik]: püüan
[tark]: ei ütleks
[tujukas]: kuidas kunagi
[lapsik]: kuidas kunagi
[iseseisev]: enamasti
[töökas]: piisavalt
[organiseeritud]: ei
[terve]: jah
[emotsionaalselt stabiilne]: enamvähem
[häbelik]: jah
[keeruline]: ma olen iseenda jaoks keeruline, ma ei tea, kuidas teistega on
[ligitõmbav]: ei oska öelda

[puhtusearmastaja]: ei
[janune]: natuke
[vastutustundlik]: jah
[vaevatud]: jah
[vihane]: kummalisel kombel mitte
[kurb]: natuke
[õnnelik]: natuke
[aktiivne]: ei
[usaldusväärne]: tahan uskuda, et olen
[jutukas]: ei
[legaalne]: jah

MIS ON PAREM
[koka või pepsi]: pepsi
[pikk või lühike]: pikk
[vana või noor]: noor
[suur või väike]: ei tea
[ilus või kole]: ilus

KAS SA… OLED SA…
[suitsetad]: ei
[saaksid ilma arvutita elada]: jah
[värvid oma juukseid]: jah
[habla espanol]: no
[jood õllet, veini, viina vms.]: jah
[armastad vaadata päikesetõuse, -loojanguid]: jah
[usaldad kedagi liiga kergelt]: ei

MITU, MITUT jne.
korda on sul süda murtud: 0
tüdrukut/poissi oled sa suudelnud: ma ei tea5-6 vist
riigis oled sa olnud: 6
CD sa omad: ei tea
armi on su kehal: vähe, 3 sellist, mis välja ka natuke paistavad.
minevikus tehtud asja sa kahetsed: mõndasid ikka

MIDA, MILLEST, SA…
tead: nii mõndagi
tahad: reisida
omad: palju pahna
soovid: ma ei tea ise ka
vihkad: ei tea
igatsed: häid aegu
kardad: asjade lõppemist
kuuled: Meie Mees - tütreke second hand
otsid: alateadlikult vast midagi ikka otsin, aga ma ei tea mida
kahetsed: mõningaid asju

armastad: ei kujuta ette
mis sul valutab: midagi ei valuta
millest sa hoolid: eriti hale, aga perest ja sõpradest
alati teed: ajan asju maha
tantsid: üldiselt üritan tantsimisest hoiduda
laulad: üldiselt üritan ka laulmisest hoiduda
kirjutad: asjadest
võidad: midagi
kaotad: aega
mis sind segadusse ajab: inimeste käitumine
kuulad: vaikust
vajad: und
mille üle sa õnnelik oled: ei tule midagi pähe esimese hooga
peaksid: õppima hakkama

2011-04-18T22:34:00.001+03:00

Liiga creepy pilt lihtsalt, ma ei saa. Jälgige, jälgige terviseks.

joujoujou

2011-04-09T23:32:00.005+03:00

Nii, nüüd ma kavatsen ühe korraliku postituse kirjutada. Milleks mul see blogi üldse on, kui ma siia enam üldse ei kirjuta. Põhimõtteliselt olen isa juures siis praegu muidu. Täna hommikul tulin, kohalejõudmisega oli jamasid. Pidin kaks korda endale pileti ostma ja istusin rongist ümberistudes vale bussi peale. Õnneks ikkagi kohale ma kuidagi jõudsin. Sürgaverest Munsile jalutades oli mul ikka väga hea tuju, itsitasin omaette, jõin oma karboniseeritud vett ja laulsin. Eilne hea tuju ei olnud veel kuhugile kadunud, aga sellest siis hiljem juba.

Täna pole tegelikult midagi erilist teinud, sõin torti, käisime väljas jalutamas ja vaatasin telekat. Nägin siis Sandra Milanat ka esimest korda. Päris lahe ikka mõelda, et mul on nagu nüüd vend ja õde. Ja kasuõde ka veel muidugi. Aga jah, Mila on nii tilluke, et sure või ära, aga armas on küll. Ma ehk suudan siit arvutist mõne tänase pildi ka üles otsida, siis panen siia ka.

Eile siis käisin Siimu juures. Istusime seal kaminaruumis ja pidasime ühe Kalevi sünnipäeva. Seekord oli rahvast rohkem kui eelmine kord kusjuures, me olime lõpuks vist kuuekesi. Päris huvitav. Ei väga tore ja lahe õhtu oli. Täna veel Siimuga tuletasime eilse õhtu tipphetki meelde. Nende hulka kuuluvad siis näiteks see, kui nad Mardiga mulle aias ekskursiooni tegid, tugev vaidlus Tauriga selle üle, kas ühiskond mõjutab inimest (vähemalt seekord oli minul ka pooldajaid, nii et ma ei olnud päris üksi), leiliruumis juttu rääkimine (ma tegelikult tahtsin ainult näha, milline saun välja näeb, aga me jäime juttu rääkima sinna), jutuajamised Siimuga verandal istudes, Mardi prillide proovimine, minu vaikuseminutid ja Mardi vabandused, Siim ja söömine, see nõme politseinali iga kord, kui ma prillid ette panin ja nii edasi. Kella kahest läksin minema siis, kuna Mart pidi magama minema, kuna tal oli järgmine päev tööpäev.

Läksin Punna juurde korterisse, rääkisime mitu tundi juttu. Pesin nõusid tal ka kusjuures. Ja siis sain oma filmid ka tagasi pluss veel igavene posu muid filme. Poole viiest jõudsin koju, ema oli veits närvis, aga polnud hullu. Ja kell pool kaheksa ärkasin üles ja sättisin rongi peale.

Ja ma arvan, et aitab küll praeguseks, ma hakkan magama sättima vaikselt.

2011-04-06T11:20:00.002+03:00

2011-04-05T23:12:00.002+03:00

Veedan õhtut naerapooleks.com lehel... muidu.

2011-04-02T13:56:00.002+03:00

Panen endale ühe lingi siia, et ma teinekord üles leiaks. Kõige lahedamad pildid üldse !
http://naerapooleks.com/post/109

bass down low

2011-03-12T00:24:00.003+02:00

Nii masendunud ei ole ikka väga pikka aega olnud. Mul on kiusatus.

Tänane päev oli tegelikult algselt täiesti enam-vähem. Täitsa hea tuju oli suurem osa ajast. Läksime Kärdiga, Eeroga, Pekiga ja Allariga välja. Veits jõime. Suhteliselt muhe oli, hea tuju oli ja nii edasi.

Siis ma sain järsku uuesti kaineks. Peki, Kärt ja Allar läksid teise autosse. Rääkisid Eeroga akna kaudu juttu. Ma lihtsalt istusin Eero autos ja kuulasin Uuno raadiot ja mängisin telefoniga vahepeal. Siis Eero järsku küsis, et kas ma kuulsin seda. Ma küsisin mida ja siis ta ütles, et Allar oli öelnud, et nad vist lähevad kuhugi, aga ma ei tohi nende autosse minna, kuna ma olen ülbe. Ja ma pidin akna kaudu neile Kärdi asjad andma. Ma ei tea, mul jäi peaaegu et suu lahti, aga no ma andsin Kärdi asjad ära ja siis lihtsalt istusin omaette masetsedes suht. Tra ma pole Allarile midagi öelnudki halvasti ju, see et ma lõõpisin vahepeal, kui ma vintis olin ja mul hea tuju oli, seepärast olen ülbe? Täiesti perses, ma lihtsalt ülejäänud aja mõtlesin, et on ikka sitakott. Ja siis pärast ka, Kärt mingi küsis, et kas Grete võib ka tulla ja siis Allar ütles jälle pm, et ei, kuna ta on ülbe. Täiesti lõpp, no ma ei tea, järgmine kord, kui me üldse rohkem ühes seltskonnas oleme, siis ma hakkan faking Juku anekdoote rääkima, et Allar ei arvaks, et ma ülbe olen.

Persse, nagu mul enesehinnang niigi madal juba poleks.

Tuju on nii sitt lihtsalt sellepärast ja ma ise mõtlen ka, et suht hale elukas olen. Vahepeal ma põhimõtteliselt ei teadnudki, mida edasi teha, kuna Kärt pidi Allari autoga veel kuhugi edasi vist minema, nii et ma nagu ei oleks saanud koos Kärdi ja Kakuga Rapla. Jamh, suured tänud Eerole, kes mu lõpuks ikkagi Raplasse ära tõi.

Ma ei tea, peaks magama minema, aga und ei ole. Kell vist reede kohta natuke liiga vähe ka. Sitt lugu.

normality

2011-03-06T21:56:00.003+02:00

Ma ei suuda siia üldse enam kirjutada, ma ei tea miks. Ei viitsi ennast kätte võtta vist. Praegu ka kirjutan ainult sellepärast, et ma tegelikult peaksin õppima, aga ma ei viitsi. Käisin poes just, täiesti jube, kuidas raha läheb. Mul on tunne, et kuna ma niikuinii seda hoida ei suuda, siis homme lähen veel poodi ja ostan omale mõned asjalikud asjad ka vahepeal.

Mida veel rääkida?

Reede oli rahulik päev, käisime Kärdiga natuke väljas, siis ta läks Kabalasse vist, kui ma õigesti mäletan. Ma tulin koju, lugesin ja läksin magama.

Laupäeval läksime Kärdiga Ville juurde. Risto oli juba seal, siis varsti tuli Rauno ka. Ma olin alguses ikka väga kaine, kuna ma eelmine kord ajasin nii lolli juttu, et anna olla. Aga siis pärast ikka võtsin ka natuke. Pm niisama istusime ja rääkisime, vahepeal läksid Kärt, Rauno ja Risto poodi, me jäime Villega kahekesi korterisse. Bitchisime terve aja põhimõtteliselt kortermajades olevaid majavanemaid, kes on tavaliselt mingid penskarmutid, kes õiendavad kogu aeg. Mängisime Yatzit ka nagu ikka mitu mängu õhtu jooksul. Normaalne. Siis millalgil läksime pubisse ja passisime seal. Kõige tüüpilisem oli muidugi see, et mu vanaisa oli ka seal. Ta sõidab taksot ja mdea ootas kliente vms. Ma elu eest varjasin end. Meeldiv. Kuigi jah, karta on, et ta arvatavasti tundis ära mind, aga pole midagi teha. Pubi pandi kinni, läksime koju.

Täna pidime linna minema, aga jäi ära ja ma lihtsalt logelesin terve päeva. Ja sõin meeletutes kogustes toitu.

2011-02-26T00:03:00.003+02:00

You wear a mask for so long, you forget who you were beneath it.

Ma olen täna nii kohutavalt laisk olnud terve päeva ja siis kell pool kaksteist tuli mul tuhin peale ja tahtsin välja jooksma minna. Lasin isegi head laulud mpekale ja plaan oli iseenesest ju täitsa hea, aga ma ei suuda ikkagi sundida end sellise külmaga õue minema. Väga ootan juba kevadet, et saaks jälle rattaga hakata sõitmas käima, ülim mõnu lihtsalt.

Üritasin ühte filmi ka vaatama hakata, aga mul lihtsalt ei ole püsivust. Nüüd saadan oma aega mööda lihtsalt muusikat kuulates ja pidevalt kõiki netilehti refreshides. Ma tean, ülimalt tegus reede õhtu. Minuga ongi see jama, et mul on reedeti alati nii jube palju teha, et jube lausa. Mnja, ma olen hale. Aga samas on mul tuju hea ja mõnus olla, praegu tuli plaan teed tegema minna lausa. Okou.

Kärt käis täna meil. Või no õigemini koridoris meil. Lihtsalt istusime ja põhimõtteliselt tuletasime vanu asju meelde ja naersime. Päris mõnus oli kusjuures. Sõime krõpsu ja jõime energiajooki ka.

Emaga otsustasime ka mingi kella kümne ajal vist, et hakkame mannavahtu tegema. Ja tegimegi. Superhea. Mulle nii maitseb mannavaht, kui ta on just valmis saanud. Nagu kreemjas selline ja siis seda külma piimaga süüa. Sõin mingi kolm suurt portsu järjest ära vist ja siis oli selline tunne, et ma annan otsad. Nüüd juba mõtlen, et varsti võiks külmiku kallale minna ja natuke veel võtta.

Mõttetus. Mõttetus. Mõttetus. Ma mitte midagi asjalikku ei räägi. Päris ausalt.

Mul on viimasel ajal nii suur tahtmine kirjutada, aga ma ei suuda kuidagi sundida end alustama.

Tahaks nii väga märtsi alguses linna minna. Uisutama ja kinno ja niisama kolama. Ma pole vist üle aasta juba kinos käinud ja ma tõesti tahaks minna nii väga, mul suhteliselt suva isegi, mis filmi vaatama tahaks kinno lihtsalt. Ja siis tahaks uisutama minna. Seda mul ei ole vaja eriti põhjendada, kuna ma olen lihtsalt mingi haige uisutamisfriik. Olen vaikselt Jürile, Kertule ja Kärdile ka rääkinud, et võiks ikka minna. Ja siis märtsi alguses on raudselt nii, et mul pole raha ja siis jääb ära. See oleks nii tüüpiliselt haledalt minulik.

See järgmine lause on ka kusjuures megaminulik, leidsin selle just praegu tumblrist noh. FML.

That awkward moment when you start telling a story and you realize no one's listening, so you slowly fade out and pretend you never said anything.

2011-02-20T22:00:00.004+02:00

Amen Omen

Will I see your face again

Amen Omen

Can I find the place within

To live my life without you

I still hear you saying

All of life is a chance

And is sweetest

When at a glance

But I live a hundred

Lifetimes in one day

But I die a little

In every breath that I take

reede

2011-02-18T23:49:00.003+02:00

Elu on viimasel ajal seisma jäänud. Võib-olla on see mõnes mõttes heagi, kuna liiga kiire liikumine ajab pea ringi käima. Samas ei tahaks, et asi nii jääbki, midagi võiks muutuda.

Ma pole siia viimasel ajal midagi kirjutanud, kuna ma lihtsalt ei oska midagi kirjutada. Üldse on tunne, et enda väljendamine muutub mõnes mõttes aina raskemaks. Ja ma ei salli seda, aga ma tean, et see on minulik.

Üldsegi, ma ei plaaninud mingit masendusest nõretavat postitust kirjutada, aga mul tegelikult lihtsalt ei ole midagi muud huvitavat kirjutada.

Sain praegu pisikese üllatuse osaliseks, kuna Punna helistas. Ja siis järgnes midagi täiesti tüüpilist: küsis kas ma saaksin kuidagi Kärti kätte. Ma muigasin. Tegelikult on ju tore, kui tal hästi läheb, kuigi mul on tõesti lihtsalt väga kahju, et ta Tallinnasse läks. Me võime ju rääkida, et ära jää võõraks, aga see juhtub, kas me tahame seda või mitte. Aga tõepoolest, Sander on üks parimaid sõpru ja tavalised chillimise ja kaardimänguõhtud jäävad meelde.

Tegin ennem piparmünditeed, jätsin ta jahtuma ja unustasin ära. Nüüd joon mõnusalt sooja teed. Ma mäletan suvel, kui me Matteusega jalutasime mingi hommikul nelja ajal, kui ma välja tulles ütlesin emale, et lähen koeraga õue. Mul oli kurk valus ja ma ütlesin, et peaks kuuma teed jooma ja siis ta vastas, et teed peab jooma leigelt, mitte kuumalt, muidu loob see bakteritele sobiva keskkonna või midagi sellist. Ma ei teagi, miks see mulle praegu meelde tuli. Mõningal määral võib-olla tahaks tagasi seda.

Seda ma vist ka blogis ei ole veel maininud, et ma sain 11. veebruaril oma pisikese poolõe. Nimeks pandi Sandra Milana. Mulle meeldib. Mul on siis nüüd üks kasuõde, üks poolvend ja üks poolõde.

Mul on viimasel ajal nii imelikud mõtted. Ma ei saa ise ka eriti aru.

no waaaay

2011-02-05T16:05:00.003+02:00

Issand jumal milliseks see reede kujunes. Täiesti uskumatu tegelikult, arvestades seda, et päeval ma mingi aeg vahepeal arvasin, et olen üldse kodus ja korralik. See on ikka ajuvaba lihtsalt.
Mingi seitsme ajal läksime me Kärdiga välja vist, käisime poes ja Punna juures ja siis jälle poes ja jälle Punna juures ja lõpuks saime autoga jaama juurde sinna Maxi (üldse ei huvita, kui valesti on kirjutatud) baari. Kell oli vähe ja rahvast oli ka täiega vähe, ma alguses pm lihtsalt istusin ja kuulasin, mida teised rääkisid. Pärast läks muidugi lõbusamaks, kui meil juba natuke sak sees oli. Kõige parem oli see, kui järsku Brandon ja Janar sinna tulid. Tegelt ka, seda ma nüüd küll ei oodanud, aga tegelikult on väga hea, et nad tulid, kuna kui Kärt cinemasse läks, siis oli alguses väga hea nendega koos chillida ja rääkida. Pärast tulid Sten ja Murula mingite tšikkidega ja siis veel hiljem tulid Punna ja Penter ka. Siis ma juba siksakitasin seal ühtede juurest teiste juurde, aegajalt mingite suvakatega nagu nt. Juhaniga(?) ja Peetriga(kelle päris nimi on Rauno) jageledes. Siis vahepeal tantsisime täiega, vahepeal mängisime pudeli keerutamist, aga see oli suhteliselt mõttetu.

Nii üks osa on lühidalt räägitud. Kas kell kaks või kolm, sai pidu seal läbi ja siis me liikusime edasi viiekesi mingi ühe tüübi poole, kes elab Kuuse 5. Nii palju ma mäletan, et me istusime seal keldris natuke aega, aga siis me läksime Kärdiga ära, kuna Kärt sebis auto meile ja nad viisid mind Kertu juurde.

Ma ei tea, ma väga ei jõua siia sellest õhtust kirjutada, aga vahepeal oli nagu täiega naljakas tegelikult. Ja ma olin nii väsinud lõpuks, et see on jube lihtsalt. See üks hetk, kus me hakkasime magama jääma oli suht normaalne. Kõik olid nagu üldiselt ära vajunud ja siis hakkasime ka just magama jääma Kertuga, mingi vähem kui minut aega oli kõik nagu rahulik ja siis tulid Janek ja Kristjan(või siis Jürgen, ma pole kindel) ja me hakkasime pokkerit mängima. Mul pole elu sees nii vähe vedanud, kaotasin pm esimesena kogu aeg. Nõme.
Hommikul koristasime ja siis ma kõndisin koju. Ja koju jõudes läksin magama kohe. Ja siin ma nüüd olen.

Aa, ma eile olin Punna pärast ka ikka täiega mures vahepeal, ta oli haiglas jälle. Helistas öösel ja rääkis juttu veel, ma ütlesin, et jäägu magama ja hommikul helistagu, et kuidas tal on. Hommikul mingi üheteist ajal, kui ma just olin koju jõudnud ja koeraga väljas olin, ta helistas ja ütles, et kõik on korras, ta on juba kodus, joob õlut ja mängib automängu. Kivi langes südamelt. Aga no see on ju Punna, jumalast tüüpiline tema puhul.

Täna ma olen vist suhteliselt kindlalt kodus ja korralik, kuna Kärt pidi cinemasse minema ja no kellegi teisega ma arvatavasti välja ei lähe, nii et kavatsen vara magama minna ja ennast korralikult välja magada. Ma kõndisin täna mööda Raplat kodu poole nagu mingi kuradi elav laip, tegelikult ka, ma olin nii faking väsinud. Mdea vb olen ma tegelikult koba, aga 30 tunni ülevaoleku järel tahaks natuke magada.

Ja nüüd ma mugisin jumala suure portsu kartuliputru, viinereid ja kapsast endale sisse ja näljaga on ka asi ühel pool.
I'm out , peace !

the blind side

2011-02-02T19:36:00.002+02:00

Käisime täna AHHAA keskuses Tallinnas. Vaatasime 4D filmi ja käisime pimeduse dialoogi näitusel. Ja ma tegeliklt ausalt öeldes olen üliväsinud ja tahaks lihtsalt magama minna, aga mulle tänane päev lihtsalt nii kohutavalt meeldis, et ma lihtsalt pan siia midagi kirjutama sellest.

Alguses saime siis piletid ning kuna 4D ja ka pimeduse ekskursioon toimusid 8-liikmeliste gruppidega, siis oli alguse vaba aega niisama ring kõndida ja uurida sealseid eksponaate ja asju. 4D kinos vaatasime 'Reisi maakera südamesse', mis oli tegelikult suhteliselt mõttetu minu arvates, see ei tekitanud erilist emotsiooni.

Aga Dialoog pimeduses oli seevastu lihtsalt superlahe. Ja ma tean, et kui ma seda siin nüüd seletan, siis see ei tundu üldse nii vägev, aga mulle tõesti väga väge meeldis. Saime kätte need pimedate jalutuskepid ja suundusime siis pimedusse. Mööda koridori ja kardinast läbi ning jõudsime parki, kus ootas meid meie giid Silver. Saime ringi uudistada seal. Pistsime käed purskkaevu, liikusime mööda majaseinu, helistasime uksekella ja sättisime end pargipingile ritta istuma. Seda kõike muidugi saatsid pidevad "Kes sa oled?" "Jüri, kus sa oled?" "Kas sa oled Kertu?" "Ups, sorri." "Ai!". Peale parki liikusime üle rappuva silla ja läksime paadi peale ja sõitsime paadiga. Vett pritsis näkku ja tuult puhus ja ausalt öeldes oli juba näiteks paadisõit üksinda palju vägevam, kui 4D kino. Peale paadisõitu uitasime mööa koridori ning jõudsime välja kohvikusse. Loomulikult olin mina viimane, kes paadist välja sai ja kõik juba liikusid mööda koridori kohviku poole. Ma olin juba tõsiselt umbes nii, et okoouuu, mis nüüd saab. Aga siis järsku meie giid oli mu kõrval ja aitas mu kuidagimoodi sinna koridori ja siis lõpuks kohvikusse. Seal kõik tellisid endale asju ja kuna mina midagi ei tellinud, siis giid juhatas mu esimesena laudade juurde. Ma mingi hullult ukerdasin seal, üldse midagi aru ei saanud. Lõpuks sain istuma, ise olin jummala õnnelik ja siis giid ütles, et ma istun valepidi...Nii et ma keerasin ennast kuidagi ümber ja istusin näoga lõpuks laua poole. Siis tuli Jüri, siis õpetaja ja siis Kertu. Jüri suutis muidugi õpetaja kohvitassi ümber ajada, nii et nad mõlemad said kohvi omale sülle. Siis saime giidilt küsida igasugu küsimusi ja ta rääkis oma elust. Ta on praegu 31 aastane, pimedaks jäi ta seitse aastat tagasi suhkruhaiguse tagajärjel. Üldse, nii huvitav oli kuulata, kuidas nad oma elust rääkisid ja mulle täiega meeldis, et nad olid nii positiivsed ja tegid nalja ja nii. Näiteks kui me jõudsime kohvikusse, siis baaridaam küsis esimesena sellelt Silverilt, et mis ta tahab ja siis ta vastas: 'No ma võtaks kaks pitsi viina.' ja kui baaridaam ütles, et neil selliseid jooke ei pakuta siis ta vastas: 'Ei no hea küll. No ma siis ei võta midagi.'

See kõik pani mõtlema, et kui raske tegelikult elu on pimedana, aga inimesed suudavad ikkagi positiivseks jääd. Ja ma üldse tagasiteel mõtlesin kõige selle üle lihtsalt megapalju.

Väga lahe oli näiteks see, et kasvõi näiteks giidist kujundas igaüks oma peas erineva pildi. Ma näiteks arvasin, et ta on heleda peaga, pikemate juustega, väikse habemega selline hipilik ja nagu pruunide või selliste lohvakate riietega. Ja kui me teda pärast nägime, siis ta oli ikka hoopis teistsugune. Aga jah, ma ikkai nii austan neid inimesi, kes niimoodi igapävaselt on sunnitud elama ja tulevad sellega ka toime.

Ja üldse ma ei tea, ma ikkagi ei oska seda kirjeldada, aga mulle lihtsalt väga meeldis.

Pärast nägime presidenti, käisime mäkis ja ostsime mcflurry't ja siis läksime bussi ootama. Ja siis tulime koju. Ja nüüd ma olen nii väsinud, et anna olla.

grief

2011-01-27T22:40:00.002+02:00

I thought I'd try writing some of my posts in english just to practice...

I actually had a really good day today. Went out with Kärt, then went to Punna's played cards and just hung around. Came home and went out with my mom and my dog. We went to lukoil and I bought a capuccino. Oh, god it was really nice to have a nice warm drink while walking in the cold. We talked and laughed and my mood was really great. Then we got home and I started talking to my dad on msn and he told me that my cousins' little daughter died today. She wasn't even a year old. And that really got me thinking. I feel terrible and I just can't believe it. No words to describe it, I just feel awful.

I just want to go tobed, but I can't because then I'm going to start thinking about everything and I don't want that. I gues I should just keep myself busy for a while, so I'm gonna study for my history test tomorrow and exercise a little.

I'm gonna put a little poem in the end, but that'll be in estonian. I've always liked this poem, but I never would've expected that I would have a reason to use it.

See väike,

kellest äkki jäite ilma,

on tegelikult alles teie seas.

Ta on nii ligi,

et ei torka silma,

nagu valgus

tolmukübemes.

fuckin perfect

2011-01-25T21:57:00.003+02:00

Made a wrong turn, once or twice
Dug my way out, blood and fire
Bad decisions, that's alright
Welcome to my silly life
Mistreated, misplaced, misunderstood
Miss 'No way, it's all good', it didn't slow me down
Mistaken, always second guessing, underestimated

Look, I'm still around ...

all the crazy sheet

2011-01-24T19:28:00.003+02:00

Ma vahetasin voodilinu, tekikotte ja padjapüüre. Sellega kaasnes see, et ühe korra käisin uut lina otsimas, kuna sinna oli keskele auk käristatud, ühe korra käisin uut tekikotti otsimas, kuna sinna oli keskele auk käristatud ja kõige lõpuks suutsin ma sahtlinurga taha kinni jääda ja käristasin enda teksadesse pika augu, mis ulatub reie ülaosast kuni põlveni. Success, ma tean. Olen uhke sellegi üle, et ma kogu selle jamamise jookul kordagi lihtsalt vihaselt vanduma ei kukkunud. Suutsin end ohjeldada. Success.

Mul on täna kõik korralikult õpitud. Success. Isegi vene keele jutustamist õppisin, kuigi ma ei tea palju mul veel homme meeles on. Ja nüüd on mul õhtu vaba. Normalna.

Hakkan jääaeg 3'e vaatama, mille täna kärdi mälupulgalt enda arvutisse tõmbasin. Lahe.

Ja sellega mu väga sisuks ja inforikas postitus ka lõppeb.

Oh sa raks, läksin praegu tumblrisse oma postituse jaoks pilti otsima ja avastasin, et mul on tänase päevaga viis uut followeri tekkind. Nagu WTF ?? Lahe. Üks on eestlane ka kusjuures. Normalna. No vot see on success alles.

nojh

2011-01-15T11:37:00.003+02:00

Eilne päev liikus mingit eriti imelikku teed pidi. Ma ütlen täiesti südamest, et ma poleks päeval elu sees uskunud, et me lõpetame seal, kus me lõpetasime.
Eilse õhtu võib siis põhimõtteliselt lühial kokku võtta sellega, käisime Punna juures. Siis tuli sinna jubedalt rahvast, kõik Trikid, Mardid, Stenid ja sellised. Siis me läksime Kärdiga ära. Istusime Eero autosse. Sõitsime. Kõndisime natuka Kussa vahel. Istusime kellegi teise autosse ja sõitsime Kabalasse kuhugi 'kontorisse'. See tegelt natuke Kabalast väljas, aga vaht pole. Mingi hetk hakkasime sealt kontorist Kabalasse Kabala Jüri juurde minema. Ülejäänud õhtu chillisime Jüri juures. Ja siis me ei saanud enam Raplasse, nii et pidime ööseks sinna jääma. Ja siis kükitasime neljakesi diivani peale. Mina, Kärt, Enar ja Jüri. Normalna. Millalgil mul sai villand, nii vähe ruumi oli, nii et ma läksin tagumisse tuppa suurde voodisse magama. Krabasin mingi teki ka omale poole tee pealt kaasa ja olin väga uhke ise. Öö läbi jalad kümetasid, aga muidu oli normaalne.
Hommikul tulime bussiga Raplasse.
Ja kõige hullem on see, et mul olid kõige selle ringikõndimise ajal jalas mingid erikõrged kontsaga saapad, nii et mu jalad täiega valutavad nüüd. Aga no näed, mida lühike olemine inimesele teeb... Karm.
Ja mul on uni, nii et ma nüüd lähen magan natuke. Oma heas soojas mõnusas voodis.

okou

2011-01-07T18:00:00.003+02:00

Kui te mu viimast postitust lugesite, siis väga hea. Ja pange nüüd tähele, et ei ole just parim mõte soovida, et jääksid rongist maha, kuna see võib päriselt ka juhtuda.
Buss jäi Viljandisse jõudmisega mingi viisteist minutit hiljaks ja kuigi ma tegin elukiiret galoppi läbi Viljandi, ei jõudnud ma siiski rongi peale. Ma olin peaaegu kohal, kui rong must mööda sõitis. Super. Alguses oli küll umbes nii, et ojee, nüüd saab Viljandi peale ringi tuuseldada ja elu on lill. Kaks tundi veetsin poodides. Lõpuks ostsin ainult küpsiseid ja kaks saiakest. Normalna.
Nüüd tšillan tädi juures. Suht mõnus on, aga ikkagi hakkasin mõtlema, et oleks võind ikka õhtul Rapla saada ja asi ants. Siis tuli selline mõte, et äkki läheb bussi veel Raplasse. Uurisime tädiga netist, aga ei läinud. Siis ta uuris veel igasugu asju ja lõpuks leidsime sellise võimalusega, et bussiga Türile, seal kaks tundi ootamist ja siis bussiga Rapla. Aga kuna see oleks kokkuvõttes natuke halb valik, kuna ma usun, et ma lihtsalt külmuks ära vahepeal, siis tädi helistas onu Mikule, et kui nad Viljandi jõuavad, siis kas nad ei viitsi mind veel Türile viia. Ja lõpuks on asi niiii, et ma saan ilusti kenasti autoga Türile bussi pääle ja sealt kiman Rapla. Pool üksteist jõuan Rapla siis lõpuks. Super.

mormalna

2011-01-07T13:50:00.004+02:00

Täitsa normaalne. Mul läheb juba natuke rohkem kui tunni aja pärast buss ja ma lihtsalt ei viitsi midagi teha. Kott on eile õhtust saadik tugitoolis, asjad pooleldi kotis pooleldi mööda tugitooli laiali. Pidžaama seljas, tekk ümber, kõrvaklapid peas, nii ma siin istun ega viitsi lillegi liigutada.

Kõik magavad ka. Täielik lõunauinak, kui mina muidugi välja arvata.

Kell 15.15 läheb mul buss. 15.50 on Viljandis ja siis ma pean hakkama kohe raudteejaama poole kappama, et rongi peale jõuda. Normalna. Tegelikult ma lootsin, et mul jääb paar tundi vaba aega Viljandi peal kolamiseks, aga no ei vea välja. Vahepeal tegelikult plaanisin, et äkki jääks rongist meelega maha, siis saaks veel päev otsa Viljandis chillida, aga lõpuks jõudsin järeldusele, et ma ikkagi nii ei tee. Loodan parem näiteks selle peale, et buss jääb kinni või midagi taolist. :)

Kuulan üle pika aja All American Rejects'i muidu. Mõnus. Panen siia ühe video ka. Dirty little secret. Selles videos on täpselt samasugused saladused nagu postsecretis iga pühapäev, ma nii fännan seda. Neid on lahe lugeda. Mõned on ikka väga head.

okou

2011-01-06T22:48:00.003+02:00

Täna oli suhteliselt tegus päev isegi. Käisime isa naise Katsiga Viljandis. Alguses pidime ainult korra Rimis ja tädi Mare juures käima ja siis bussiga tagasi Munsile põrutama, aga otsustasime hoopis veits kaltsukatesse šoppama minna, nii et tulime hiljem.

Hommikul bussi oodates nägin esimest korda Munsil sellist nähtust nagu 'elu'. Ausalt, sellist asja näeb harva. Bussi ootas koos meiega kokku VIIS inimest. Ma tean, ennekuulmatu. Ja siis üks poiss... või noh noor mees ootas ka mingi oma isaga seal bussi ja siis tuli veel mingi tüüp autoga sinna ja nad rääkisid juttu. Ja nagu tegelikult ka, isegi Kats oli minuga nõus, et me sattusime küll ikka tipptunnil välja.

Normalna.

See on mul uus parasiitsõna vist. Kogu aeg kirjutan seda igale poole. Suht imelik tegelikult.

Muidu Viljandist mina endale midagi eriti ei leidnud, ainult uue vöö sain. Ja see on juba kõva sõna, ma olen mitu kuud juba uut vööd otsinud. Ainuke jama sellega on see, et kui ma ta peale panen, siis ära ma seda enam ei saa. Mitu minutit peab jändama, nõme.

"Oskan oskan lääkida. Mine pelsse."

See on Nennu kild, jumalast karm vend on mul, nii et ärge minuga jamama tulge. Saadan Nenne peale kohe. Ma ei tee nalja. See käib eriti sinu kohta Kärt. :U

Eminem - Beautiful

Eminem - 3am

Kahe viimase päeva lood.

Homme hakkan siis vist kodu poole liikuma. Mingi lõunast äkki Viljandisse ja siis rongiga kodumaile. Eks vaatab, mis elu see Rapla ka elab. Tegelikult ei taha üldse koju minna, kuna kohe hakkab kool ja ma ei viitsi. Uurimustööd ei ole ma ka teinud absoluutselt. Ainult nii palju, et üks päev sundisin ennast ühte raamatut lugema. Jee, progress missugune.

Käisin köögis rüüsteretkel. Naasesin kolme vorstisaiaga ja olen enese üle äärmiselt uhke. Eriti arvestades fakti, et ma suurt tuld köögis põlema ei pannud. Mäkerdasin jõulutulede valgel. Asja tegi natuke raskemaks see, et need oli mingi erirežiimi peal. Üks hetk nad paaniliselt vilkusid, järgmine hetk kustusid üldse ära. Paar sekundit pilkast pimedust ja siis hakkasid tuled vaikselt hõõguma jälle. Aga mida iganes, aitab küll. Ma nüüd lähen telku ette oma saiu nosima.

jou

2011-01-05T15:00:00.004+02:00

Külm on, fliistekk on ümber ja kükitan nüüd niiviisi arvutis. Eile ma enne magamajäämist mõtlesin, et mul on nii mõttetu tegelikult blogi pidada, kuna mul ei ole otseselt elu. Mul ei ole siia kirjutada eriti midagi sellist, mis võiks kedagi teist peale minu ka huvitada. Selles mõttes, et...

okei ma natuke mõtlesin järgi ja jõudsin arvamusele, et ma ei viitsi diipi juttu kirjutama hakata.

Ausalt öeldes hakkasin ma seda postitust üldse seepärast kirjutama, et ma leidsin ühe pildi, mille tahaks lihtsalt ära süüa. Fak, kõht on nii tühi järsku.

Ja siis veel nsm mingid suvakad pildid. Ma tean, et mul on viimastes postitustes palju pilte, aga mul pole lihtsalt midagi kirjutada, nii et topin pilte siia. suorri. Ja ma ei saa aru, miks mul kodus pilte üleslaadides nad nii väikseks jätab ja isa juures mingi eriti maksi suurusega paneb. Nõme.

Ahhhhaaa, sellele asjale sain pihta nüüd tegelt. Pole probleemi enam. Kõik on normal.

juhm

2011-01-04T22:35:00.002+02:00

Igavus. Ootamine. Nuhkisin kellegi orksist pilte.

TONIGHT

2011-01-03T22:15:00.006+02:00

Suve. Suve. Suve. Suve. Suve. Suve. Suve. Suve.

Nii, olen isa juures ja kõik läksid magama. Normaalne. Mul oli ka tegelikult

enne ilgem uni. Mingi kuue-seitsme ajal, aga nüüd enam pole.

Täna oli suhteliselt mõnna päev. Ja ma tean, et see on rõve sõna - mõnna -, aga see tundub just õige. Sain rongiga sõita, sain Viljandis niisama ringi kooserdada, sain vahepeal tädi juures chillida ja kassiga mängida, sain bussiga enamvähem tundmatusse sõita, sain ajaviiteks Munsilt Sürgaverre ja tagasi jalutada, kes ei tea, siis vahemaa on mingi 2,5 km, sain õe-vennaga ilgemalt vägevalt tantsu vihtuda, leidsin raamaturiiulist mingi laheda raamatu ja sain seda lugeda, ise absoluutselt eirates enda kotis olevat raamatut, mida oleksin tegelikult pidanud lugema. Uurimistööd - mis kusjuures peab 17. jaanuar vist valmis olema - ei ole ma alustanud ning ei kavatse enne kojuminekut ka alustada. Need päevad isa juures kavatsen veeta absol

uutselt puhkuse ja lõbutsemisrütmis.

You make me feel like i'm livin' a teenage dream...

Jep, kuulan Katy Perry't ja so what, vahel võib.

Sain kusjuures "Ranna" läbi. Oli tõesti hea raamat, lõpus kiskus vahepeal päris creepy'ks, aga see oli ka hea. Tõsiselt tõsiselt tahaks ka kuhugi taolisesse kohta. Ja kusjuures peale

selle raamatu lugemist on mul õudne tahtmine saada endale seda nintendo mängu või mi

s iganes... Imelik.

Hoian väga väga pöialt, et äkki õnnestub mul mingi ime läbi veel Viljandisse uisutama ka saada, kuigi see tundub väga kahtlane.

Oujea, avastasin just, et mu isa arvutis on mahjong. Kavatsen seda pärast mängima hakata. Kahju, et mul seda läpparis ei ole. Kadestan Jürit kogu aeg selle pärast. Jüri sa oled vastik... aga ilus...

Mul on nii mõnus olla praegu. Nii kuradima mõnus.

Ja Sander on ikka nii kalliks kalliks saanud, et endal on ka jube juba. Tõsiselt hea sõber. Ja see, kuidas me Liisu ja Kärdiga teda tekiga mööda korterit lohistasime, jääb küll kauaks meel

de. See oli ülim.

Ahjaa, ja HEAD UUT AASTAT KA KÕIGILE! HAPPY NEW YEAR!

Somewhere only we know

2011-01-01T16:50:00.000+02:00

wow

2010-12-27T16:39:00.005+02:00

Ninety percent of everything is crap.

Vaheaja algusest saadik olen oma elu kujundanud kahe põhivajaduse ümber ja ausalt öeldes on see mul paganama hästi välja tulnud. Söömine ja magamine. Kaks põhitegevust ja sinna vahele jubedalt suures koguses teleka vaatamist. Minu viimased päevad on käinud vägagi kindla rutiini järgi.

Ma ärkan umbes ühe-kahe ajal päeval. Panen teleka käima ning tänu pühadeaegsele programmile, on igal kella ajal midagigi vaadata. Ma ei ütle, et see midagigi on tegelikult hea, aga see on selline 'käib kah' ajaveetmine. Ma olen vaadanud ära peaaegu kõik 'Cougar towni' osad, kuna foxlife'is oli maraton ja neid näidati lihtsalt päev otsa. Vahepeal vohmisin sisse suuremas koguses jõulutoitu, aga seda ka kahtlemata teleka ees. Õhtuti tuunin end tavaliselt mõne mängufilmi lainele ja niimoodi kanaleid vahetades ja aegajalt jälle süües vaatan ma filme kuni kella kolmeni öösel. Ahjaa, mingi viie ajal tuleb mul tavaliselt rampväsimus peale, nii et ma magan umbes kolm tundi ja siis vaatan telekat edasi.

Täna murdsin oma kullakallist rutiinist välja. Hommikul ärkasin natuke enne ühte. Olen vahelduva eduga hoopis raamatut lugenud. 'Rand'. Olen jõudnud tänase päevaga lugeda umbes 100 lk. Täna käisin ka üle liigagi pika aja pesemas. Vähemalt on nüüd veidi inimese tunne jälle.

Olen otsustanud enda pidevaks harimiseks hakata tihemini vaatama Viasat History kanalit. Ma olen varem ka lubanud endale, et hakkan taolisi kanaleid tihedamalt vaatama, kuid siiamaani ei ole see mul eriti välja tulnud. Täna vaatasin ühte päris huvitavat saadet, mis rääkis sellest, mida inimesed kunagi tegid laipadega, kui kahtlustati, et tegemist võib olla vampiiriga. Äärmiselt huvitav.
Ja teile teadmiseks, et kui te peaks kunagi nägema 2-3 nädala vanust laipa, kellel on punakas jume, suust, silmist, kõrvadest voolab punast vedelikku ning kelle küüned paistavad olevat peale surma edasi kasvanud, siis ärge muretsege, see on üks laibalagunemise faase, muretsemiseks ei ole põhjust. On peaaegu sajaprotsentiline garanteering, et tegemist ei ole vampiiriga.

Täna nägid ülimalt vägevaid unenägusid, aga kõige viimane on kõige paremini meeles. Sõitsime emaga autoga läbi Rapla, kusjuures mu ema juhtis... Ta vajutas gaasi põhja ja me täiesti tuiskasime läbi peatänava, mul oli adrenaliin laes, see oli lihtsalt ülivägev. Ja siis järsku läks asi väga segaseks. Ta kaotas juhitavuse ja hakkas tee peale vingerdama ja me oleks peaaegu põdrale otsa sõitnud, kes bussijaamas oli ja siis mu ema pööras auto ringi ning sõitis veel tagasi, kuna ta oli nii vaimustunud, et ta põtra nägi. Ja kõik see aeg istus Jüri ka veel meil tagaistmel. Natuke imelik. Aga siiski lahe.

Avastasin, et meil on Sony tv kanal ja olen väga õnnelik selle üle. Kavatsen õhtul 'Seksi ja linna' hakata vaatama.

Eile mõtlesin enne magamajäämist ülipikalt igast asjadest. Ja mingi hetk hakkasin meelde tuletama enda mälestusi seoses isaga. Ja mulle tuli meelde esimene kord, kus ma vist tõesti naersin nii, et hing oli kinni. Mul oli üks kauboinukk. Ma ei tea, kui paljud teist seda teavad, aga igatahes Toy Story peategelane... Ma ei tea, mis ta nimi on, igatahes vot see nukk oli mul. Ja ma mäletan, et isa võttis selle nuku, pani talle juukseharja kitarriks ja siis hakkas lihtsalt laulma. Ja ma vaatasin ja lihtsalt naersin. Ma kujutan ette, et need laulusõnad tegid mulle arvatavasti kõige rohkem nalja, kuna see oli muidugi kohapeal välja mõeldud laul ja mul on nii kahju, et ma midagi muud ei mäleta. Aga see on üks lahe mälestus ikkagi. Ja mul ei ole õrna aimugi, miks ma sellest siin kirjutasin.

Ja nüüd tagasi raamatu lugemise juurde.

ho ho ho

2010-12-25T16:29:00.003+02:00

Ma täiesti armastan SNLi ja The Lonely Island'i. Eriti geniaalsed lood lihtsalt. Ja Akoni armastan ka.

Aga tegelikult ma just avastasin, et mul jäi selline sõbralik jõulupostitus vahele. Tegelikult ei olnud asi nii hull. Jõulutunnet mul küll ei olnud ja kinke ma ka pm ei saanud, kui puuviljad välja arvata, aga kuusk on meil nüüd toas, ehted küljes ja helgib ja helendab seal kapi kõrval omaette. Päris kena isegi. Toit oli tõesti parim asi. Ahjuliha ja ahjukartulid ja mulgikapsas ja praekapsas ja verivorstid ja pohlamoos ja kisell vahukoore ja šokolaadiga. Kõige parem on see, et me sõime eile nii palju, et tänaseks ei jäänud süüa, nii et tegime uuesti ahjuliha ja ahjukartulit ja mulgikapsast ja... Mõnus.

Jõulufilme olen ka viimase paari päeva jooksul vaadanud mingi mustmiljon. Ma ei saa sinna midagi teha, mulle lihtsalt meeldivad need.

Jubedalt tahaks midagi lahedat veel teha vaheajal, kuhugi minna või midagi, aga jamh... eks seda näeb.

ma vihkan jõule

2010-12-23T20:58:00.001+02:00

Ma vihkan jõule. Ma vihkan jõule. Ma vihkan jõule. Ma vihkan jõule. Ma vihkan jõule. Ma vihkan jõule. Ma vihkan jõule. Ma vihkan jõule. Ma vihkan jõule. Ma vihkan jõule. Ma vihkan jõule. Ma vihkan jõule.

No shit.

f u

2010-12-22T17:56:00.003+02:00

Mida kuradit ma siia kirjutan, ah? Ma olen praegu nii närvis, nii vihane, nii tüdinenud, nii pettunud, nii kuradima... Ja ma tean, et ma nii väga tahaks kõik ära kirjutada siia, aga ma ei kirjuta. Ma vihkan faking raha, ma vihkan faking alkoholi, ma vihkan faking inimesi, ma vihkan faking nutmist, ma vihkan faking seda, et ma tahes-tahtmata selle keskel olen. Oleks suvi, siis ma läheks praegu kuhugi välja jalutama, kuulaks kõvasti muusikat ja mõtleks halvad asjad natukeseks ajaks minema. Vahest mulle tundub, et mu perekond on tõsiselt mingid psühhod kõik. Täiesti ausalt, ma ei tee praegu isegi mingit kuradi lolli iroonilist sarkastilist nalja.
Ja praegu on tunne, et kas ma olen ainuke normaalne inimene selle jandi sees? Kas ma peaksin ikkagi tegelikult mingi poole võtma ja millegigi eest välja astuma? Kas see peaks mind rohkem mõjutama? Kogu see jant on minu ümber käinud juba tegelikult mitu kuud käinud ning siiamaani on mul õnnestunud end sellest väga edukalt välja jätta. Aga nüüd... Nüüd nõutakse mult juba faking nutuga, et ma võtaks mingisugusegi poole ning oleksin toetavam. Aga ma ei ole, sest kogu see olukord on tegelikult loll. Lollid on inimesed, kes end sellesse olukorda on mingite eriliste keerdkäikudega on seganud ning loll on see tüli, mis sellest tõusnud on.
Ja peale selle on üldse praegu kõik suhteliselt sitasti. Okei, ma hakkasin siia juba kirjutama, et tegelikult ei ole asjad nii halvad, aga no ma olen nüüd aus, tegelikult mu elu nagu faking sakib. Ja ma tean, et ma ropendan ka palju ja ma ise ka ei salli seda. Aga ropendamine aitab, kui ma närvis olen, nii et mind väga ei huvita praegu, mida ükskõik kes see või teine must arvata võib nüüd.
Ja siis tuli veel meelde see, kuidas Kristi rääkis täna koolis jõuludest ja kinkidest ja perega koos olemisest. Ja nüüd on tuju veel nullim, kui ennem. Ma kadestan teda, tahaks ka selliseid pühi. Tahaks ka sellist elu.
Ja see ei puutu üldse siia, aga ma tahaks uisutada. Lihtsalt nii väga tahaks uisutada. Ma olen viimase nädala jooksul vist peaaegu iga päev mingit uisufilmi vaadanud, kuna ma lihtsalt nii väga tahaks uisutama minna. Feil.
Ma tean, et mõttetu masepostitus, aga eks kõigil ole paremaid ja halvemaid päevi ja siis veel väga halvemaid päevi... Ja eriti hale on see, et mul oli tegelikult täna hea tuju. Mul oli ülimalt hea tuju. Koolis oli tore, sai igast magusaida saiakesi ja värkki ja tundides midagi erilist ei tehtud ja peale kooli käisin ostsin oma suure vaevaga kogutud 42 kr eest emale ja vanaemale kingitused. Ja nüüd on must mase. Normal.

munsi pics

2010-12-13T22:43:00.012+02:00

Nii, nüüd on mul tänu Märdile need pildid, mis ma isa juures käies tegin, arvutisse pandud. Lõpuks. Ja kuna ma tean, et teid kõiki lihtsalt niii väga huvitavad need pildid, siis muidugi, ma panen mõned siia üles. Aga jamh, tegelikult on nii, et kõik pildid on kas Mannust või Nennust. Normaalne ma tean. Ma tegin mingi sada täiesti mõttetut pilti lastest... Ja mõned tegin 'magavatest' nukkudest ka. -.- fayul, i know.

Me oleme täiega ühtekad, kuna mõlemad vasakukäelised. Vot on tase.

Mannil jama tuju vist.

Keegi ei suuda ette kujutada, kui kuradima kauama neid patse tegin ja kui kuradima palju vaeva ma nägin.

Busy...

Ilgem murjam, aga ise oli väga häppi.

tv time

Söögitädi või köögitädi, ma ei mäleta, kumb ta oma arust olema pidi...

Kõva fotograaf, pole midagi öelda.

chill

chillin

2010-12-10T22:38:00.005+02:00

Ma olen hästi õnnelik praegu. Meie koridoris elab teisel korrusel üks hästi ilus mees. Ja ma ei räägi praegu Märdist eks... Igatahes ta vist ei ela seal veel, aga pm tal on korter ja siis nad käivad seda vahepeal nagu edasi ehitamas. Ja siis no täna ta oli seal ja ma tulin just koeraga õuest ja siis ta jooksis mulle trepi peal vastu... Ütles tere ka, ma olin jummalast sillas muidugi. Kogu aeg, kui maja ees on see hall bemm univeraal, siis ma olen üliõnnelik, kuna see tema auto ja siis ma loodan, et jooksen kokku taga jälle.

Igatahes täna oli suhteliselt rahulik õhtu. Alguses Kärdiga farmis, siis koju juukseid pesema, siis Kärdi ja Steni ja mingi Kikuga nats aega niisama chillimist ja siis Punna juures 'Kiired ja vihased 4'. Mõnus. Kuigi ma oleks tahtnud täiega sinna jääda ja 'Ohtlikku lendu' vaadata...

Aga jamh, enam ei ole midagi tarka öelda. Homme kavatsen poole lõunani magada. Ja raamatu kavatsen lõpuni lugeda. Ja siis veel vb midagi, eks vaatab.

Õõh, aga see mees on ikka täiega ilus lihtalt, ma ei saa noh. Aaah. Okei, see ei ole minulik. Ma nüüd olen normaalne. Ma luban. Või vähemalt enam-vähem normaalne.

The aging process has you firmly in its grasp if you never get the urge to throw a snowball.

nightmare on elm street...

2010-12-07T22:09:00.004+02:00

One, two

Freddy's comin' for you

three, four

better lock the door

five, six

grab the crucifix

seven, eight

gotta stay up late

nine, ten

never sleep again...

Eile ja täna on mul siis õudukaõhtud olnud. Eile vaatasin 'A nightmare on Elm street' 1984. aasta versiooni ja täna 2010. aasta versiooni. Ja tuleb tõdeda, et mulle meeldisid mõlemad. Kusjuures avastasin, et vanemas versioonis mängib ühte peategelastest Johnny Depp. Ja ma ei tundnud teda absoluutselt ära. Ja ta mängib sellist mingit ülikorralikku pussukotti tegelast ka veel. Aga mulle tegelikult meeldis vanema versiooni juures see, et see Freddy ei rääkinud nii palju, uuemas ta rääkis päris palju ja minu arust sellega kadus tema hirmutav efekt ära tegelikult. Ja see vannitseen, kus see käs sealt vannist välja tuli, oli ka vanemas versioonis kindlasti parem. Uuemas meeldis mulle rohkem aga näiteks see, et räägiti palju rohkem sellest eelloost ja Freddyl oli nagu nende peategelastega nagu mingi suhe juba olemas, selles mõttes et ei ole mingi suvakas sarimõrvar, kelle kohalikud vanemad ära tapsid, vaid ta ajas neid tiinekaid põhjusega taga. See meeldis mulle mõlemas filmis, et lõpp ei olnud nagu mingi happy ending.

Mul oli nagu plaan millestkist veel kirjutada, aga nüüd on meelest läinud. Tahaks täiega välja minna. Ma pole ammu väljas käind, ma just avastasin seda. Nädalavahetusel ei käinud ma ju ka kellegagi väljas, chillisin isa juures aint. Ja ma ei mäletagi ausalt öeldes, millal viimati väljas sai käidud ja kellega ja kus ja mida tehtud. Suht tahaks nädalavahetust natuke juba...
Eile käisime Punna juures muidu. Ei teagi tegelikult, kas sobib enam Punna öelda, peaks nagu Sander kirjutama vist, aga ma ei saa midagi teha... Alati kui ta mulle meelde tuleb, lööb mulle ikka pähe Punna!
Ma vist nüüd tegelikult panen arvuti kinni ja hakkan lugema üldse. Pole nii ammu korralikult raamatut lugenud. Mul see üks ja sama raamat mingi kuu aega pooleli vist juba.
Ega tegelikult mul ei ole midagi tarka enam kirjutada, panen huupi siin vaikselt.

feiling

2010-12-05T18:34:00.003+02:00

See nädalavahetus oli kergelt öeldes täitsa lahe. Käisin isa juures.

Reedel sain onu Mikuga autoga sinna, mingi kaheksast vist hakkasime sõitma vist, kuigi pidime kuuest hakkama. Alguses arvasin, et Miku tuleb üksi, aga siis kui autosse jõudsin, siis nägin, et mingi ilus poiss istub ees. Ta ütles tere, ma ütlesin vastu. Ja siis terve sõidu aja nillisin teda vaikselt. Vahepeal magasin ka. Aga see selleks. Siis jõudsime kohale ja kui nad Mikuga mind ukseni tulid saatma, et issiga veits juttu rääkida, siis ma ikka vaatasin, et ah, sitaks kena poiss. Ja siis nad läksi edasi Viljandisse. Ma läksin esimene õhtu suhteliselt kohe magama. Ilgem uni oli. Hommikul kell kaheksa ärkasid Nennu ja Mannu üles. Peale seda oli raske magada, aga ma vapralt punnitasin kaks tundi veel ja kella kümnest andsin alla ja tõusin üles. Päev möödus mõnualt. Suht terve aja panin Nenne ja Mannuga niisama hullu. Vahepeal sõin jubedal moel. Ja siis õhtul vaatasin VIASAT HOCKEY'T. Jah, neil on see kanal. Ja ma vaatasin seda. Oi, kuidas ma seda vaatasin.

Täna hommikul ärkasin vist varem kui eile. Jälle möödus päev niisama tittedega mängides. Vahepeal tegin Mannule patsid, ilgemalt nägin vaeva, aga poole tunni pärast olid need juba lahti hargnenud... Jap, see on see minu juuksuritöö kvaliteet. Kella viie paiku pidi Miku tulema läbi ja ma pidin temaga koju ka saama. Hullumoodi lootsin, et see poiss - Taavi - on ka kaasas jälle.

Ja siis üks hetk nad lihtsalt voolasid uksest sisse, ma kargasin nurga taha juukseid kammima kiiresti. Siis hakkasime tagasi sõitma. Sõitsime, sõitsime ja kui nad mu Raplas maha panid. Siis ta ütles mulle tsau ka veel ja siis ma olin jummal õnnes.

Ja siis Kärt käskis mul ta orksist üles otsida, ja siis ma otsisin. Ja pange nüüd tähele... Ma sain teada, et ta on mu tädipoeg... FEIL. Ma tean, lausa esmaklassiline feil.

Ma pärast kunagi hiljem vb panen Nennust ja Mannust ka pilte, kui ma need kunagi arvutisse viitsin laadida.

Aa, ja kusjuures ma sain teada, et mu poolõde või poolvend sünni veebruari lõpus või märtsi alguses muidu. Ja Kats ütles nimesid ka. Ühe poisi ja ühe tüdruku oma ütles, mõlemad olid kahenimelised. Tüdruku oma oli mingi Sandra-... Ma teist nime ei mäleta ja poisi oma oli Kenert-Mike... või midagi taolist... Ma väga hästi ei saand aru.

Ja ma ei viitsi rohkem kirjutada. Vot.

ain't that some shit

2010-12-02T23:39:00.004+02:00

Ma kirjutan siia viimasel ajal ikka megavähe. Kunagi olid ikka iga paari päeva tagant normaalsed pikad postitused, aga nüüd kirjutan harva ja lühidalt. Põhimõtteliselt ma ei kirjutakski vist midagi, kui ma seda päev 01 jne värkki ei teeks.
Cee Lo Green - Fuck you (täiega armastan seda laulu pragu)
I see you driving 'round town
with a girl i love and i'm like,
Fuck you!
Oo, oo, ooo
I guess the chane in my pocket
Wasn't enough i'm like,
Fuck you!
And fuck her too!
I said, if i was reacher, i'd still be with ya
Ha, now ain't that some shit?
And athough there's pain in my chest
I still wish you the best with a...
Fuck you!
Oo, oo, ooo

Kui kellegil midagi teha ei ole, siis vaadake Youtube'st Louis CK videosid. Ülihea mees lihtsalt, armastan ta nalju. Aga jah, selles mõttes, kui te ei suuda roppe sõnu taluda, siis ärge parem vaadake. Ta on üpriski kõva sõnaga. Vaatasin eile poole kaheni vist ta kõige uuemat nö filmi vist. "Hilarious" on nimi muidu, aga lõpuks hakkas Youtube niimoodi näkku ajama, et läksin magama. Täna vaatasin lõpuni. Aga muidu teised videod on ka täiega head. (Shameless, Why?, Suck a bag of dicks, chewed up). Ja kusjuures ma sain üldse temast teada tänu Kristjanile, siis kui me teatris käisime. Ja ta hakkas ühest šketsist rääkima, aga ma ei saand mitte midagi aru ja see oli nii naljakas, kuidas ta seletas. Ma ei saand isegi sellest aru, et tegemist on koomikuga, ma mõtlesin terve aja, et ta räägib mingist reklaamit või midagi... Arukas laps olen, ma tean.

Igatahes...

päev 03
lemmikmultikas ja miks

Ma ei tea, selle jaoks ei ole sõnu. See on lihtsalt parim. Parim. Aga kui on nagu mõeldud sellega mingit lastemultikat, siis ma jään arvatavasti klassikalise Tom&Jerry juurde.

nono

2010-11-29T14:02:00.002+02:00

päev 03
kus sa käinud oled
Mnjaa, ma eeldan, et siin peaks siis kirjutama sellest, kus välismaa riikides ma käinud olen. Tuleb tõdeda, et ma ei saa täna just eriti hiilata, kuna mul pole olnud eriti õnne välismaal ringi reisida. Siiamaani olen käinud Lätis, Leedus, Poolas, Venemaal, Soomes ja Rootsis. Ja ongi kõik. Rohkem ei ole mina maailma näinud. Üpriski hale, ma tean, aga mul on tulevikuks suured plaanid. Kavatsen reisida igasse maailma nurka, kuhu aga vähegi saan.

Praegu on muidu muusika. Ei ole just kõige huvitavam tund, aga hea, et saab rahulikult arvutis olla.
Täna öösel kartsin kohutavalt. Täitsa lõpp, ma ei tea ise ka, miks ma niimoodi kartma hakkasin. Üle väga pika aja ma kuulasin iga krõbinat ja ei julgenud seljaga ukse poole magada. Ja hommikul olin ma nii tänulik, kui Nike mu selja taha magama tuli. Nii turvaline tunne oli. Ma hakkasin kartma muidu sellepärast, et lugesin ühte raamatut. 'Afterlife' on selle pealkiri ja see räägib sellest, mis saab inimesest peale surma ja üldiselt ka elust ja surmast ja hingedest ja meie maaimast. Pean tunnistama, et see oli vägagi huvitav, nii et ma lugesin kuni kella poole kolmeni.
Nägin ülihead unenägu muidu ka, aga ma ei mäleta eriti midagi. Mäletan, et katusel olid kassipojad, kes muundusid jänkudeks ja ma ronisin redelist üles neile järgi. Aknast vaatasid mind lastekodulapsed, kelle jaoks ma seda kõike üldse tegin. Ajuvaba, ma tean. Aga eks see tegelikult ongi nii, et kui und näed, siis on kõik nii loomulik ja loogiline ja iga pisiasi tundub olevat vägagi õiges kohas, aga kui üles ärkad, siis on umbes nii, et what the fuck ?
Okei, ma ei viitsi enam kirjutada, keskendun nüüd muusika kuulamisele.

lots of fun

2010-11-28T21:56:00.002+02:00

Joon teed. Teine tass on käsil. Nii hea. Ma nii tahaks, et homme oleks pühapäev, tahaks võtta raamatu kätte ja lihtsalt poole ööni lugeda. Jumalast mõnus oleks.
Ma ei taha kooli peale absoluutselt mõelda. Ja eriti jube on see, teisipäevaks peab meil uurimistöö jaoks allikmaterjal olemas olema ja mul ei ole pehmelt öeldes tuhkagi veel. Homme peab vist natuke raamatukokku tšillima minema. Aga läheks ma ka siis... Tuleb endale pöialt hoida.
Jee, Jersey Shore hakkas. Ma olen siiamaani arvanud, et see sari on lihtsalt liiga mõttetu ja ma pole seda kunagi vaadanud, aga eile sattusin juhuslikult sellele peale ja jäin täitsa vaatama. Ja ma ei tea... Mulle hakkas see meeldima. Muidugi on need inimesed seal peast täiesti soojad ja kogu see elu ja olemine on neil natuke naeruväärne, aga just sellepärast ongi seda huvitav vaadata. Snooki ja Situation on muidugi kõige ajuvabamad inimesed maailmas. Raske, lihtsalt tohutult rask on uskuda, et selliseid inimesi on päriselt olemas. See on naljakas, kui oranžid nad kõik on.
'You think you're in love?'
'No, I don't believe in that...'
Mulle tundub, et mu lemmikuks sellest saatest sai just... Okei, ma ei tea ta nime. Oodake, kohe varsti ütlen ta nime ka.
Kurat, mis kuradi mõttes? Ma eile nägin seda sama osa. Persse, nüüd on küll sitasti. Ah, vahet pole, vaatan ikka ära. Ma tegelikult postitaks selle postituse ära, aga ma ikkagi ootan selle laheda tüübi nime. Kohe, kui selle teada saan, siis postitan ära. Ausõna.
Nüüd millalgil näitas ta nime, aga ma polnud siis telek ees, nüüd ma pean ootama jälle.
Ma ei tea, kust see tuli praegu, aga ma tahaks teada, mis tunne on elada Ameerika unelmat. Perekond, kus on ema ja isa ja õde ja vend. Kuldne retriiver, mugav pereauto, ilus maja, kena aed, vägevad vanavanemad ja uhked jõulud koos terve suguvõsaga. Ma ei ütle, et ma unistan sellisest elust, aga mõnikord on ikka kahju, kui ma mõtlen, millest ma ilma jään. Mul on selline kahtlane tunne, et ma olen pm sama juttu juba siin kirjutand millalgil. Aga jah, ma viimasel ajal mõtlen sellele teemale lihtsalt.
Sex, Sex, Sex on the beach...
MA SAIN TEADA: Vinny on selle laheda tüübi nimi. Vuuhuuu.

blabla

2010-11-28T14:26:00.003+02:00

Ma tean, et ma peaks seda ilusti iga päev ja järjest täitma, aga mul ei tule nii välja lihtsalt...

päev 02

kõige uuem pilt sinust ja 15 huvitavat fakti.

fakt 1 - ma olen vasakukäeline

fakt 2 - mulle meeldib lugeda, mis sest et viimasel aja ei paista ma seda eriti tihti tegevat

fakt 3 - lemmikloom on hunt

fakt 4 - tähtkujult skorpion

fakt 5 - armastan uisutamist ja selle vaatamist

fakt 6 - mul käib praegu telekast Oprah

fakt 7 - mul on üks poolvend (Nenne), üks kasuõde (Marleen) ja ma saan varsti millalgil veel ühe poolvenna või õe.

fakt 8 - tahan saada arheoloogiks

fakt 9 - mul on koer Nike

fakt 10 - kuulan aasta läbi jõululaule ja mulle meeldib jõulufilme vaadata

fakt 11 - kavatsen peale selle postituse lõpetamist pesema minna

fakt 12 - armastan lund ja talve

fakt 13 - käin humanitaarklassis

fakt 14 - kardan usse ja hambaarste

fakt 15 - vaatan vahest city24'st ilusaid kortereid ja maju ja kadetsen.

Pean veel seda ka tunnistama, et mul ei tulnud eriti mõtteid nede faktide kirutamisel, nii et ammutasin inspiratsiooni ka vanadest sõbraraamatutest.

jeje

2010-11-24T15:15:00.003+02:00

päev 01
blogi nime tähendus
nii... 'the darkest corner of my mind'. Tuleb tunnistada, et mu blogi nimel ei ole mitte mingit erilist tähendust. See fraas ei ole mulle mitte mingil moe eriline ega isiklik, see lihtsalt meeldib mulle, nii et panin sele blogi pealkirjaks. Ka ei saa ma öelda nagu ma siin tõesti räägiks kõigist oma kõige tumedamatest saladustest, kindlasti mitte, aga nimi on sellegipoolest selline. Mulle läheb see lihtsalt peale, muud ei midagi.

Täna oli huvitav koolist koju tulla. Minu ees kõndis kamp viienda-kuuenda klassi tüdrukuid. Pean tunnistama, et nende juttu oli üpriski entertaining kuulata.
"Gabriel ütles nii, Gabriel ütles naa."
"Mis sa armastad Gabrieli või?"
"Mh, ma ütlesin ju, et ta ei meeldi mulle."

Kuulan jällegi jõululaule ning olen üpriski härdas meeleolus. Minu lemmik 'little drummer boy' käib jama muidugi vilistan seda kaasa. Mõnus. On jälle kiusatus mõnd jõulufilmi vaadata, aga õnneks on mu arvuti piisavalt metsas omadega, nii et ma ei saa mitte ühtegi videot ei vaadata ega tõmmata.
From now on,
our troubles will be out of sight
Have yourself a merry little christmas...

sweeping off

2010-11-21T18:43:00.003+02:00

Memory is a way of holding on to the things you love, the things you are, the things you never want to lose. - Kevin Arnold

Ma ei saa üldse aru miks ma siia enam eriti kirjutada ei viitsi. Täna on mul tegelikult juba hommikust saati olnud täiesti kindel plaan siia nüüd üks hea postitus kirjutada üle pika aja. Mul olid nii suured plaanid juba tehtud, et millest ma kõik kirjutan, aga nüüd on põhimõtteliselt kõik meelest läinud, või siis ei tundu enam nii tähtis.

Täna oli hea päev. Ma meenutasin nii palju häid mälestusi, et kohe heldimus tuli peale. Võib-olla on mul veel vara sellist sõnastust kasutada, aga samas ei saa ma midagi teha, see on lihtsalt õige. Tuletasin oma lapsepõlve meelde. Käisime täna ühel ema ammusel tuttaval sünnipäeval. Ta elab kuskil Lehtses, mis on u 1.5 tunnise sõidu kaugusel. Hommikul kella kümnest hakkasime sõitma ja kuna meie juht - Arvi - sõidab nagu mingi kuradi vanamutt, siis läks meil kohalejõudmiseks aega kaks ja pool tundi. Meeldiv. Ja kusjuures tagasisõidu ajal sõitsime me mingi pool teed ühe Lada taga. No päriselt ka, see oli haige ikka, kuradi lada tõmbas eest ära ka veel vahepeal. Tüüp sõitis pm kiirtee peal mingi kuradi 70 km/h. Ma pidin otsad andma. Aga samas oli mõnus autoga ikkagi sõita ja seda pikem oli sõidumõnu. Aga ikkagi... sorri, see ei ole normaalne.

Ja siis põhimõtteliselt tänu sellele, et me selle ema sõbranna sünnipäeval käisime, tulid mulle meelde kõik mälestused sellest ajast, kui ta veel Raplas elas. Ja sellega tulid meelde ka kõik muud mälestused. Mul olid tegelikult suuured suuured plaanid kirjutada kõikidest oma lemmikmälestustest ja sellest, miks ma isegi mõnes mõttes olen õnnelik, et ma ei kasvanud üles nö. korralikus kodus, koos ema ja isa ja reeglite ja sellise stabiilse elurütmiga. Aga praegu olen ma selleks ikka tõesti liiga väsinud. Liiga väsinud, et üldse kirjutada, aga näed ikka kirjutan.

Selle üle mõtlesin ka täna, et miks me Aivega nii hästi läbi saame ja miks ma temaga pm päris algusest peale end täiesti vabalt tunnen. See ongi arvatavasti seepärast, et meil on pm olnud sarnande kasvatus. Või noh, meie perekondadel on sarnane taust. Ma ei saa öelda, et meie kasvatus on sarnane, kuna see tegelikult ei ole. Aga näiteks meil on olnud samasid probleeme ja muud sellist. Ma ei oska seda tegelikult öelda, natuke raske on seda mõtet sõnadesse panna, aga tegelikult ka. Peaaegu keegi vist meie klassist näiteks ei ole üles kasvanud sellises nö. peres nagu mina ja seepärast ei tunne ma ka kuidagi, et nad mind mõnes asjas mõistaks või aru saaks. Ma ise imestangi tegelikult, et kuidas ma näiteks Kärdiga nii hästi läbi saan ja end temaga olles nii hästi tunnen, kuna meie pered ja kasvatus on tegelikult väga erinevad. Jajah, haigelt väärakas huumor on küll mõlemas suguvõsas tähtsal kohal, aga see ei saa olla see kõige suurem näitaja...

Üldiselt on mul täna mingi haigelt deep tunne olnud ja ma olen nii palju mõelnud igasuguste asjade peale, et vaikselt hakkab juba ära väsitama.

Ja peale kõige selle olen ma nüüd haige ka veel. Nohu on rõve ja halb olla. Ei viitsi homme üldse kooli minna, aga ma pean ikkagi minema, kuna ma ei viitsi eesti keele kontrolltööd järele teha.

Leidsin ühest blogist sellise huvitava asja. Kavatsen seda nüüd täitma hakata. Huvitav.

päev 01 - blogi nime tähendus
päev 02 - kõige uuem pilt sinust ja 15 huvitavat fakti
päev 03 - kus sa käinud oled
päev 04 - lemmikmultikas ja miks
päev 05 - pilt kellegist/millegist, mis omab su elus kõige suurema mõju
päev 06 - selle kuu eesmärgid ja miks
päev 07 - laulud, mida kuulad, kui oled õnnelik, kui on igav, kui oled kuri
päev 08 - hüüdnimed, mis sul on, miks sellised
päev 09 - sarjad saates, mis meeldivad
päev 10 - pilt sinust
päev 11 - mis leidub sinu kotis
päev 12 - mis sul täna seljas oli
päev 13 - kiri kellelegi, kes on sulle haiget teinud
päev 14 - pilt, mis muudab sind õnnelikuks
päev 15 - lugu, mis toob sulle mingi mälestuse meelde
päev 16 - iseloomusta ennast
päev 17 - mis riideid leidub sinu kapis kõige rohkem
päev 18 - 10 inimest, keda usaldad kõige rohkem
päev 19 - keegi, kellega tahaksid vahetada üheks päevaks elud ja miks
päev 20 - 10 inimest, kes suudavad sind kõige paremini naerma ajada
päev 21 - sinu parim sõbranna/sõber just suri. milline oleks su reaktsioon
päev 22 - mis leidub sinu toas
päev 23 - kui on olnud tõsiselt halb päev, kuidas sellega tegeled
päev 24 - pane oma ipod/itunes shuffle'ile ja kirjuta 10 esimest lugu
päev 25 - kas on mingi bänd/laulja/film, mida oled kaua armastanud? kui kaua ja miks
päev 26 - kirjelda oma praegust suhet
päev 27 - kus tahaksid praegu olla
päev 28 - kirjuta oma hetke lemmiklaul ja miks
päev 29 - mis oli viimane film, mida vaatasid, kirjuta sellest
päev 30 - su lemmiktsitaat

good for you

2010-11-13T22:58:00.005+02:00

Every day is not sunny. Sometimes it rains and sometimes it pours.

Ma pean õppima, aga absoluutselt, lihtsalt absoluuuutselt ei viitsi. Ma ei taha ekooli ka minna. Ei taha koolist isegi mõelda. Homme on isegi lebo päev koolis, aga oi õhtul peab ajalugu hakkama tuupima. Jube.

Ma pole siia jälle vist pikemat aega kirjutanud, vähemalt selline tunne on. Reedel oli igatahes see rebaste ja abiturientide pidu, kus ma ka kusjuures käisin. Kuna eelmine pidu oli minu jaoks olnud ikka eriliselt mõttetu, siis ega ma seekord ka midagi eriti ei oodanud, aga tegelikult oli kokkuvõttes väga lahe. Sai nalja ja hullu pandud ja tantsitud ka veel, mis on minu jaoks eriline üllatus, kuna ma ei tantsi. Nagu ausalt, ma ei oska lihtsalt tantsida. Aga see selleks. Igatahes lahe oli.

Täna oli meil Jüriga siis valimispäev. Suht tore oli isegi tegelikult, aga ma keerasin oma intervjuu nagu päris ausalt täiesti perse. Tahaks ka, et kui ma närvi lähen, siis ma hakkan hästi palju rääkima, aga mul on just vastupidi. Ma jään vait. Minu põhilaused olidki. 'Ei.' ja 'Ma ei tea.'

Eriti hale küll, aga jah, liigagi minulik. Üldiselt väga kardan homset, kuna tulemused saadetakse meili peale ja ma olen jumalast närvis. Sitt. Päriselt ka. Sorri, et ropendan.

Raplasse jõudes läksime Kärdiga välja. Käisime konsumis ja tšillisime, siis helistas Punna. Jah, long lost Punna, kellel nagu välja tuleb on nüüd oma korter Kärdi kõrvalmajas. Läksime Punna juurde siis, et aidata tal 'koristada'. Tegelikult piirdus asi sellega, et mängisime kaarte, siis tuli Punna nö. korterikaaslane Erki ja me vaatasime Simpsonite filmi ja siis tulime ära. Käisin veel Kärdi juures söömas ja siis tulin koju. Väga meeldiv.

Ja ma olen lõputult väsinud, kavatsen hästi kohe varsti ruttu magama minna.

REBASE RETSIMINE

2010-11-10T21:34:00.004+02:00

You can't have any fun until you let yourself have fun.

Rebaste retsminine on siis edukalt üle elatud. Ja ma pean tunnistama, et tegelikult oli tänane päev superlahe ja naerda sai samuti parajalt palju. Tahaks kõigest kirjutada, aga ma ei jõua nii palju kirjutada. Koolipäev oli normaalne suhteliselt. Midagi väga hullu ei juhtunud. Kõige eredam asi koolipäevast oli vist see, kui mängisime mingite eriplasttopsidest binoklitega jalkat, olles samal ajal aheldatud oma paarilise külge. Ütlen uhkusega, et meie võistkonna ainukese värava lõi Jüri - kes oli ühtlasi ka minu paariline siis. Aplaus.

Koju saime varakult, mis oli mõnus. Kuueks pidime koolis tagasi olema. Vahepeal käisin ma kosmeetiku juures piinlemad, kes ikka kogu aeg kordas, kui hukas mu nahk ikka on ja et see on kõik ikka nii hormonaalne ja värkki. Sitt tuju oli peale seda ausalt öeldes. Aga vähemalt nägi mu nägi enam-vähem normaalne välja, kuna ta pani eriti suure paksu kihi puudrit mulle näkku.

Kooli jõudes oli mul puuder vist mingi esimese viie minutiga kadunud, kuna andsime suuga kala edasi ja mingit piimakäsna ka, nii et ma pidin kogu aeg lõuga pühkima. Suht haige oli, kuna mu nägu oli nagu mingi ma ei kujuta ette, mis rõvedus. Aga jah, elu on karm. Ülejäänud retsimine oli päris huvitav, kirjutan siit ka siis kõige elavamad hetked...

Meid viidi geograafia klassi, sallid pandi silme ette ja pidime ootama, kuni meid siis järjest välja talutama hakatakse. Jamh, ma olin kõige viimane. Nagu ausalt... ma vahepeal mõtlesin, et äkki mind unustati ära või midagi. Aga lõpuks pandi tuled klassis põlema - nagu ma natuke oma salli alt nägin - ja karjuti, et pean püsti tõusma. Ja siis see teekond hakkas. Roomamine ja rõvedate asjade söömine ja kõik muu imelik. Ma mingi terve aeg pm vaidlesin selle abituriendiga, kes mind talutas. Ja ma õiendasin taga ka, kuna ta kogu aeg juhtis mind mingite laudade ja seinte vastu ja lõpuks ma lihtsalt absoluutselt teda ei usaldanud ja liikusin mingi erilisel teosammul, käed pikalt ees. Ma saan aru, et kõigile tehti nii, aga mind ajas ikkagi närvi, kui ma iga sekundi tagant kuhugi otsa komistasin. Ja siis kõlas mu kõrvalt iga kord üks eriti õnnelik naer ka veel. Mõnus.

Mingi hetk viidi mind lihtsalt poiste vetsu, pandi poti peale istuma ja kästi oodata. Ja siis ma ootasin. Ja ootasin. Ja ootasin. Kuni lõpuks oli igal pool vaikus ja ma mõtlesin, et okei, mind on ära unustatud, ma lähen vaikselt minema. Tõmbasin salli silmade eest ära ja hakkasin vaikselt ära minema, aga ma ei jõudnud vetsust väljagi, kui järsku mind talitanud abiturient vastu tuli ja õiendama hakkas. Tõmbasin salli kiiresti tagasi silme ette. Ja reis jätkus.

Vahepeal kästi mul lihtsalt kuskil nurgas maas istuda ja oodata. Ja siis helistas jüri ema ja mina muidugi suure rahuga rääkisin temaga ka veel juttu seal, samal ajal kui teised rebased ja mõned abituriendid kõrval midagi jutustasid.

Huvitavaid toite sai muidugi ka proovida. See oli ikka haige, ma võtsin mingit eriti rõvedat asja kaks ampsu, aga nad hakkasid soiguma, et ma pean ikka terve lusikatäie ära sööma ja kui ma ütlesin lihtsalt ei, siis sain mõnusalt õues kätekõverdusi teha. Ja üldse kogu aeg see tüüp, kes mind niiöelda kantseldas, rääkis, et ajaaa sa ikka täiesti viimane ja nii aeglane ja mida iganes. Ja ma muidugi täiega õiendasin vastu. Nüüd on natuke häbi, aga no suva, paras talle ka. Naeris mu üle ju iga kord, kui ma kuhugi vastu põrkasin, komistasin, pea ära lõin, pikali kukkusin või midagi muud imelikku tegin.

Pärast pidime minema autitooriumisse, andsime vande ja saime pidulikult paberikese ka. Ja siis näidati meile seda filmi, mis selle õhtu jooksul tehtud oli. Naerda sai selle üle küll, gregor tantsis hästi, toomas laulis hästi, kristjan oli kena oma seelikuga ja kaido oli naljakas, kui ta 'juuksuris' käis ja kartis, et päriselt ta juukseid lõigatakse. Minust olid ka muidugi eriti haiged klipid ja neid näidati ka... Ei olnud meeldiv, kuigi ma ise hirnusin enda üle täiega... Tüüpiline.

Jutt on ikka pikaks veninud nagu alati, aga vähemalt on kunagi hea lugeda, mis sest, et ma peaaegu millestki tegelikult ei kirjutanudki. Ühesõnaga oli tegelikult ikkagi täiega LAHE...

Põlvili, käsi südamel:

Mina, rebane, vannun, što ja nje budu opazdõvat na uroki, et olen parem kui abiturient.

Et koolis ma ei ropenda, muidu jumal karistab mind.

Et jagan abiturientidele alati nänni kui küsitakse, muidu jumal karistab mind.

Et ei hääleta Keskkerakonna poolt, muidu jumal karistab mind.

Et vahetunni ajal väljas ma ei käi, muidu jumal karistav mind.

Et kutsun abituriendi igal peole, muidu jumal karistab mind.

Et kontrolltööde ajal ei spikerda, muidu jumal karistab mind.

Et ei viska sööklas toitu ära, muidu jumal karistab mind.

Et mitte ei seksi enne abielu, muidu jumal karistab mind.

Et igas kunsti tunnis kallistan õpetaja Maalustit, muidu jumal karistab mind.

Et abiturient on minu jumal.

Kui ma vannetest kinni ei pea, siis jumal karistab mind!

happy birthday to me

2010-11-04T14:54:00.003+02:00

And in the end, it's not the years in your life that count. It's the life in your years.

Ma tean, et see ei ole võib-olla just kõige targem tegu, aga ma olen otsustanud kärdi arvutist hakata postitust kirjutama. Pole siia ikka suhteliselt ammu midagi kirjutanud, aga võin ausalt öelda, et see ei ole minu süü. Mul ei ole internetti praegu oma arvutis, nii et jah. Mul on enamvähem olnud viimasel ajal arvutivaba elu. Tervislik nagu ma olen.
Palju õnne mulle! Jamh, olen ilgem ego, aga tegelikult ma lihtsalt mõtlesin, et enda sünnipäeva puhul võib ju natuke kirjutada, et mis toimub ja nii. Viimaste aastate sünnipäevad on mul olnud sõna otseses mõttes väga sitad tegelikult. Eelmine aasta ei saanud ma näiteks ei oma emalt ega oma isalt sünnipäevakingitustki. Jah jah, kõik te normaalsed inimesed, kes te nüüd ütleks: "Oioi, rikutud laps, kingitused ei ole ju üldse tähtsad blablabla." Mnja, tegelikult on küll minu arvates kingitused tähtsad, nad ei pea olema kallid poest ostetud asjad või raha, aga midagi on alati tore saada. Mõte on see, mis loeb, isegi kui asi iseenesest ei ole kõige parem. Aga jah, vahet pole, nii palju siis sellest.
Igatahes on mu tänane sünnipäev olnud siiamaani üllatavalt meeldiv. Mul on olnud hea päev ja hea tuju ja head mõtted. Ja see on hea. Muidugi on veel palju aega selleni, et mu sünnipäev läbi on ja selle aja jooksul võib nii mõndagi perse minna. Aga ma ei muretse selle pärast.
Ärkasin hommikul, läksin pesema. Tulin pesemast, sain esimesed õnnesoovid. Vanaemal oli mulle uhke hommikusöök meisterdatud. Vaau, see oli mõnus. Pitsapirukas ja õunad ja küünlad ka veel. Ma ei kujuta ette, mis kell ta ärkama pidi, et pitsa valmis saaks, aga ma olen tõesti väga tänulik. See oli lihtsalt liiga hea... nagu alati.
Teine inimene, kes õnnitles mind, oli kusjuures Aive. Ma tean, ma ise olin ka üllatunud, kui kell kolmveerand kaheksa nägin, et ta oli mulle sõnumi saatnud. Ja siis soovis Kärt õnne ja siis soovis Märt õnne. Lahe eks?
Koolis sooviti ka õnne ja värkki. Üldse, tänane päev oli normaalne. Venes oli ka normaalne, sain hiilata sellega, et teadsin, mis tähendavad sussid. Matemaatikas on tõesti vajalik infromatsioon see, et kaks pead on ikka kaks pead. Kärt, me oleksime ikka üksinda jumalast jamas.
Nüüd Kärt teeb keemia järeltööd ja mina muidugi istun ta läpakas ja ootan teda. Kool on rahulik ja mul on lihtsalt ülimõnus istekoht. Näen rõdult tervet esimese korruse fuajeed ja päikesetreppi. Eriti hea on see, et peegli ees on kogu aeg mingi suurem või väiksem grupp, kes ennast meeleheitlikult sätib.
Igatahes jah... Praegu just tuli tädi Ilselt sõnum õnnitlustega. Või noh, tegelikult on ta mu vanatädi, aga talle ei sobi vanatädi öelda, ta on liiga nooruslik. Igatahes Toomas ja Ilse ja Dagmar perega õnnitlevad.
Aaaga, tegelikult mul vist ei olegi enam midagi tarka kirjutada. Mmm, need, kes ei tea, siis ma sain 17 muidu. Et jah, kõik ilus kena ja värkki.
Aam, kusjuures, Kärt, kujutad ette, et esimene, kes mulle orkutis õnne soovis, oli Sulo ? :D ma muigasin.
Mnja, rohkem ei ole midagi, head päiva.

lose yourself

2010-10-22T13:23:00.005+03:00

Praegu on selline mõnus hetk, et kirjutaks natuke. Midagi pole eriti küll rääkida, aga ma kirjutan siis oma eilsest päevast natuke pikemalt, kuigi midagi eriti ülivägevat ei juhtunud. Aga siiski oli päris mõnus päev, nii et ei kurda.

Kuulan üle pika pika aja Sunrise Avenue'd.

I will find something more

someone i am made for

shame on you baby

forever yours....

Koolist ma ei mäleta midagi, aga kolmveerand kaks kogunesime siis bussi ja hakkasime Tallina poole sõitma. Läksime okupatsioonimuuseumisse. Minnes oli küll nii, et bussis tuli kogu aeg uni peale ja ma mõtlesin, et oleks ikka võinud ka mingit vingus nägu teha ja öelda, et ma ei saa kaasa tulla. Muuseum oli normaalne, tegelikult ega ma eriti väga ei süvenenud. Giidi meil ei olnud, nii et käisime Kertuga lihtsalt kõik kohad pilguga üle, väga lugema ei hakanud süvenema. Ma arvan, et olime muuseumis maksimaalselt 20-30 minutit. Ootasin täiega, et hakkame juba koju sõitma, aga kuna paljud tahtsid vaba aega, siis anti meile kaks tundi ning viiest pidime bussis olema. Suht läksime siis Kertuga välja, aga juba ülekäiguraja juures hakkasime koos Kristjani, Richardi, Toomase ja Kaidoga koos kõndima. Ma tean, ma tean, vägagi huvitav seltskond oli meil. Ja kelle arust ei olnud meil värvikas kooslus, siis järelikult te lihtsalt ei tea neid inimesi. Aga kusjuures tegelikult oli päris lahe. Me ei osanud kuhugi minna, aga tahtsime süüa ja siis Kaido, kui ainuke, kes linnas orienteeruda oskas, juhatas meid Mäkki. Seal seisime ja seisime ja seisime järjekorras ja ostsime süüa lõpuks. Alguses mõtlesime, et sööme kuskil väljas, aga ilm oli halb ja külm oli ka, nii et jäime ikkagi sisse. Hõivasime ühe laua seal ja hakkasime mugima. Ma ostsin endale ainult burgeri, aga pm ma sõin pooled Kristjani friikad ka ära ja jõin ta jooki ka suht palju. Natuke kahju tast, aga samas ta ise lubas. Kristjan ostis endale eine, nii et ta sai mingi ülisuure koti ka veel kaasa. See oli jumalast hea ikka, kogu praht läks sinna kotti. Jap, Kristjan käis Mäkis shoppamas ja suveniire ostmas. See oli päris hea tegelt. Kui me oma toiduga ühele poole enamvähem hakkasime saama, siis tuli Kaido ka uuesti meie juurde. Ta muidu sõi mingis teises lauas ühtedega. Ja siis sellise kambaga liikusime me lõpuks välja. Seisime suht natuke aega lihtsalt Mäki ees, kuna ei osanud kuhugi minna ja päris bussi tagasi ka ei tahtnud minna, kuna aega oli palju veel. Lõpuks hakkas külm, nii et liikusime suvalt Seppälässe. Seal proovisid Kristjan ja Kaido erinevaid mütse pähe ja tšillisime suhteliselt niisama, aga päris naljakas oli. Leidsime Janarile perfektsed kekapüksid ka, ainult 25kr maksid. Aga jah, me ei ostnud neid, kuna olgem ausad, kui Janar nendega kekasse peaks tulema, siis hakkab kõigil natuke ebamugav. Üldiselt oli poes päris lõbus, naerda sai ja ma tegin Kaido telefoniga tast isegi pilti, kui tal mingi kuldne sätendav helkiv müts peas oli. Jamh, nummi.

Praegu hakkas mul 'Eminem - The way i am' mängima ja ma automaatselt hakkasin telefoni otsima... Weird, peaks üle saama juba, keegi ei helista. :D

Aaaaga jah, siis varsti läksime poest ära ja läksime bussi ja siis tuli jälle uni ja siis jõudsime koju ja siis ma hakkasin õppima.

Siis millalgil helistas Marko, ütles et Kärt oli jälle udu tõmmand. Ja mul oli tast nii kahju, kui ta nii sinisilmselt mulle teatas, et Kärt pidi jälle Märtenit hoidma minema. Muigasin omaette.

Mnja, siis läksin Marko juurde, vaatasime Stiilipäevikut ja siis vahelduva eduga veel Ühikarotte ja Robin Hoodi filmi ka. Ja siis ta demonstreeris oma räiget lõhnakogu. Täitsa lõpp, tal on rohkem lõhnaõlisid kui mul... Ikka palju rohkem. Aga jah, põhimõtteliselt haisutasime täiega selle kõige parema Hugo Bossi lõhnaga ja mul on praegu ka kõik riided seda täis. Suht imelik, aga hea lõhn ikkagi. Ja siis mingi poole kümnest ma tulin koju. Ja jätkasin õppimist... Lõbus.

Ja nüüd on vaheaeg nädal aega, hea seegi. MÕNUS !

madness

2010-10-17T22:48:00.002+03:00

Kõik lihtsalt peab olema liiga keeruline. Ja ma üritan õiget asja teha ja ikkagi kukub kõik mingi miljon korda sitemini välja. Liigagi tüüpiline.
Käisin täna Hagudis muidu. Ema tahtis minna ja kuna mina tahtsin eile minna, siis ta muidugi arvas, et ma tahan täna ka üliväga minna, nii et ta vedas mu kaasa. Pm oli seal igav, kuigi vahepeal oli huvitav teisi jälgida. Läksime Aivega suhteliselt kohe välja, ta sai oma mingite sõpradega kokku ja nad sebisid endale rummi ja läksid seda kooli juurde jooma, ma tolgendasin järel neil. Aive jäi mingi poole tunnida nii täis kui olla annab. Täiesti lõpp lihtsalt. Igatahes mul oli lihtsalt nii külm ja kuna Andre oli ka millalgil sinna tulnud, siis me otsustasime kahekesi tuppa minna, kuna meil oli mõlemil ülikülm lihtsalt. Nii me siis liikusimegi tagasi majade juurde. Läksime kööki, panime mussi, ma sõin hakklihakringlit ja läksin msni. Isa saatis nende uuest korterist pilte. Siis helistas Marko, küsis et kus ma olen. Ma ütlesin, et olen Hagudis ja et pm ootan bussi. Siis ta ütles, et ta võib pm taksot mängida ja koi nagu ma praegu raha suhtes olen, siis ma ütlesin, et ta võiks jah. Tasuta parem, kui 20kr bussiga. Jälle väike saving nädalavahetuseks Tallinnasse minekuks. Sponsorikoolitus tuleb ju ikkagi ja ma pean kogu oma käigu enda säästudest kinni maksma.
Aivel jäi mokk töllakile, kui bemm kohale jõudis. Natuke uhke tunne oli ikka, et selline tutvus on. Istusin siis autosse. Karmo oli ka kusjuures. Pidime Marko juurde minema. Ma pm mõtlesin, et okei no kui Karmo ka on, siis võib veitsaks minna. Jõudsime kohale, hakkasime väravast sisse minema, aga no Karmi läks oma auto juurde ja sõitis koju. Okei, hetkeks oli umbes nii, et nojah, ei kell on juba palju ja värkki ma lähen ka koju. Aga jah, no nii palju siis sellest. Vaatasime telekat terve aja ja ma lihtsalt jätkuvalt andsin talle korvi õhtu jooksul. Vaatasime Shreki ja peale seda TopGeari ja siis ma tulin tulema. Ja siis ta umbes solvus lõpuks ja kuigi mul siis ei olnud pohhui, siis nüüd juba on suht täiega. Peale Kärdiga rääkimist lihtsalt mõtlesin natuke ja tõesti, väga haige.

Mnjaa, ja lõpuks siis üks asi, mis minu päeva natuke irvitamist tõi. Keegi teine küll vist peale Kärdi selle irvitamise põhjusest aru eriti ei saaks aga jah, suhteliselt suva ka ju. Aivet saame nüüd tükk aega mõnitada. Aive pani Suloga ila. Hahaa, paras.

not perfect, good enough.

2010-10-16T10:25:00.006+03:00

The more alternatives, the more difficult the choice. - Abbe D'Allanival

Jah, kõik on väga tore. Ärkasin täna mingi kella üheksast, kuna uni läks lihtsalt ära. Väga väga imelik. Tegelikult olen praegu suhteliselt väsinud, aga enam ma magama küll ei kavatse minna. Sellest, mis praegu viimastel päevadel toimunud on, ma siia kirjutama ei hakka. Haahaa, kahju teist, kes teada tahaks eks. Ei aga jah, tegelikult ei ole midagi eriti huvitavat teinud. Olime eile marko ja karmo ja kärdiga marko juures. Pm vaatasime terve aja, kuidas karmo sõjamängu mängis. Jamh, ei olnud just väga huvitav.

Täna siis ka vb marko juurde, aga ma teen varakult vehkat sealt, kuna ma lähen peretuttava sünnipäevale. Tegelikult on kõik nii täiesti lõpp, kui seebiooper, aga nüüd on asjad suhteliselt klaarid vist. Selles mõttes on hea.

Ennast on naljakas jälgida ja kõrvalt neutraalsena vaadata.

See postitus on tegelikult hästi mõttetu, kuna ma midagi tarka ei kirjuta. Selles mõttes võin kohe hoiatada, et võite täiesti vabalt lugemise pooleli jätta.

Tegelikult tahtsin seda postitust juba eile poolöösel kirjutada, aga ma kustutasin ära kogu aeg ja siis lõpuks mõtlesin, et ah ma ei kirjutagi. Vahet pole. Ja nüüd on mul igav ja ma muidugi üritan ikkagi kirjutada, ehk seekord jõuan nii kaugele ka, et saab valmis selle postituse.

27.09.1983 ? See ei jõua tegelikult siiamaani kohale. Naljakas lihtsalt.

Okei, kas mul on veel midagi ebaasjalikku kirjutada? Vist ei ole. Või noh, kindlasti on, aga ma päris iga ebaasjalikku asja nüüd ka ei kirjuta.

funnnny

2010-10-13T22:08:00.004+03:00

Mu päevane halb tuju on täielikult asendunud hea tujuga. Käisime kärdiga täna marko juures. Alguses olin ma selles suhtes üpriski pessimistlik, kuna ma suht teadsin, et markole mingi kärt meeldib vist ja siis nad pm kahekesi alguses rääkisidki ainult. Ma pm vaatasin terve aja 'naistevahetust'. Aga no siis helistas hans kärdile ja kärt läks välja. Ma suht mõtlesin, et okei, joon oma õlle lõpuni ja vaatan naistevahetuse ka lõpuni ja siis kobin ka ära koju. Peale seda kui kärt ära läks, siis vaatasimegi seda naistevahetust ja ikka naersime koguaeg selle mehe üle, kes arvas, et ta ilge püss on. Siis rääkisime üldiselt sellest, et kelle jalas peaksid püksid olema peres. Ja kusjuures jõudsime ühisele arvamusele, et püksid peaks olema selle jalas, kellel rohkem aru on. Ja üldse rääkisime markoga suhteliselt igasugustest teemadest ja siis kirusime seda kuradi iphone'i mis tal on, kuna see on liiga arusaamatu telefon. Üldiselt oli mõnus, kuna ma nagu rääkisin ka suht palju ja avaldasin oma arvamust. Kui kärt seal oli, siis rääkisid pm nad markoga ainult kahekesi ja ma ainult passisin kõrval. Rääkisime narkotsist vahepeal täiega pikalt ja jõudsime järeldusele, et narkots on tugevate inimeste pärusmaa. Sa võid seda proovida, kui sa oled piisavalt tugev, et ei lase endal sõltuvusse sattuda. Mnja, vaieldav, ma tean, aga ma suhteliselt olen nõus selle väitega kusjuures.
Ülinaljakas oli ka kusjuures pm kogu aeg. Eriti hea oli see, kui ma hakkasin koju tulema. Kusjuures kärt, markol oli endal meeles, et ta peab meile homme kooli järgi tulema! Ja siis hakkasime talle telefoni... jah, sinna ajuvabasse iphone'i äratust panema. Aga nagu me kumbki ei mõigand eriti, kuidas see käib. Tema leidis selle äratuse koha, mina sain juba kellaaja ka paika, aga ma ei osanud seda ära kinnitada. Ja siis lõpuks jäi see asi katki. Ta lihtsalt kirjutas endale paberi peale, et ta peab kell 14.20 ärkama ja meile järgi tulema. "Ma panen hästi lähedale selle endale, et see mu ikka kindlasti üles ärataks!" See oli ikka nii hea, kuidas ta seda paberilipakat enda voodi kõrvale tooli peale sättis. Ma ikka naersin ka eluväärakalt, kuna mul oli ilgem põiekas, aga jah, naljakas oli. Üldiselt oli suhteliselt lahe õhtu.

i'm moving on...

2010-10-13T15:38:00.004+03:00

There comes a time in everyone's life
When all you can see are the years passing by... - Rascal Flatts "I'm moving on"

Ma olen jumalast närvis praegu. Ema täiega tüütas, kui koju tuli. Pm pahandasin taga päris kohe. Ja ärge arvake nüüd, et ma olen nüüd mingi pubekas teismeline, kes suvalt emaga möliseb või midagi sellist. Te ei tea absoluutselt antud konteksti ja ma lihtsalt ei salli kui inimene räägib kümme korda ühte ja sama asja ja otsib paaniliselt midagi, mis on ta nina all, ajades kõiki teisi ka otsima seda asja. Võib-olla mõni sai nüüd pihta veidi, mille pärast ma veits närvi läksin, ja kui ei saanud, siis olge õnnelikud, kuna teie kasvatus ja pere on nähtavasti korralikum kui minu oma.

Vaatasin praegu ühe inimese pilte ja jõudsin järeldusele, et need haigelt perfektsed inimesed võiks ära haihtuda. Miks kuradi pärast peab kellegil olema nii perfektne ja probleemidevaba elu? Samas kui mul on pool ajast tunne, et asjad on ikka väga sitasti ja et kõik asjad paistavad allamäge minevat. Ja siis näen kuskil kõrval kellegi elu, kus kõik on ilus. Ei no palun vabandust, aga tekitab küll natuke kibestust jah! Ma saan muidugi aru, et eks igalühel ole omad probleemid, aga kui ikka kellegil on olemas kõik see, millest mina nii väga puudust tunnen, siis on ikkagi natuke kahju. Aga jah, ma ei kurda siiski, elu peab elama, kas siis halvemini või paremini, aga tuleb võtta, mis on antud. Arghh, aga vahest on see ikkagi masendav.

Ma tegelikult hakkasin postitust kirjutama sellepärast, et ma tahtsin midagi head kirjutada, aga enam ei ole meeles, mida täpselt. Üldiselt tuli vinguv jutt, ma tean. Ja ma vabandan, kui ropud sõnad tulid sisse, ma olin lihtsalt natuke kuri.

Eile vaatasin öösel seda jõulumultikat. Mis selle nimi oligi... 'A Christmas carol' ? Jamh, seda oli ausalt öeldes pimedas päris jube vaadata. Eriti kui see Marley oma kettide kolinal trepist või kuskilt üles tuli. Ja kui ta need kolinad läbi ukse viskas, siis ma pidin südamerabandusse ära surema. Üldse ehmatasin palju kordi ja see film oli kusjuures palju tõsisem, kui ma arvasin. Ma arvasin, et see on pigem mingi väikestele lastele, et hästi naljakas ja puha, aga tegelikult oli natuke sügavust ka. Lõpp oli muidugi hea ja värk särk, aga vahepeal tuli suht mase peale juba, aga siis tuli mingi halenaljakas koht ja sai natuke muiata. Kokkuvõttes mulle see film ikkagi meeldis. Hea. Aa, ja seda ka, et ma lihtsalt armastan taolisi multikaid, ma armastan neid tänavaid ja maju, mis näevad välja nagu päris ja neid inimesi ja kõike. Mulle meeldivad multikad, naerge nüüd jah kõik. Kuigi neid vist tegelikult ei kutsutagi multikateks, vaid animatsioonideks vms.

lights don't shine at all...

2010-10-12T21:21:00.003+03:00

Unbeing dead isn't being alive.

Ma pole siia juba pikemat aega midagi kirjutanud. Jah, natuke nõme tegelikult, aga ausalt öeldes ei ole midagi eriti juhtunud ka, mis otseselt mainimist vääriks. Nüüd mõtlesin lihtsalt, et kirjutaks midagigi.
Viimasel ajal on kõik läinud suhteliselt normaalselst, midagi väga metsa ei ole läinud, nii et kurta pole ka eriti. Ainult seda, et vahepeal on jälle selline periood, et mul on tunne nagu ma elaksin oma elu ainult selleks, et olla kellegi teise elus kõrvaltegelane. Seda selles mõttes, et nagu minuga ei juhtu midagi eriti, kõik läheb nagu igapäeva rutiinis ja kellegil mu kõrval pm on elu selles mõttes sisukam. Ja siis vahepeal tekibki tunne, nagu ma oleks pm ainult selleks olemas, et osaleda tema elus. Natuke masendav, aga samas ütleks nii, et sitt lugu lilleke.

Vahepeal oli täna tuju ikka ülimalt sitt, aga siis hiljem, kui ma sellest asja üle sügavalt mõtlemise faasist läbi sain, siis jõudsin järeldusele, et vahet pole. Ma ei ole tegelikult selline ja kui keegi mind nii näeb, siis on see tema mure.

See on mulle siiamaani uskumatu, et ema ja vanaema on pm mu vahetusaasta plaanidega nõus. Mingi päev täitsime koos emaga seda taotlusankeeti. Ja siis ta ütles, et mul on koledam allkiri, kui tal. Haige tüüp ju. Aga samas kurvaks teeb selle asja juures siiski see, et ma siiski arvan, et ma ei suuda seda raha kokku saada. Kuid ma kõigest väest üritan. Kujutage vaid ette! Vahetusaasta kuskil teises riigis. Minu jaoks on see täielik unistuse täitumine. Loodan, et saan ikka Taani, kuna see mul riikidest ikkagi miskipärast kõige lemmikum. Ei tea miks, aga on.

Eile õhtul tegin sellise avastuse, mida ma varem tegelikult ka teadsin, aga millele ei olnud mõelnud. Ma armastan jõulufilme ja üldse filme, mille tegevus toimub talvel. Ma armastan seda õhkkonda, mis neis filmides on ja ma armastan jõulumuusikat ja lihtsalt ma armastan seda tunnet, mis tuleb, kui neid filme vaatan. Ja see on tegelikult märkimisväärne, kuna ma päriselus jõule vihkan. Ma mäletan neid maagilisi ja müstilisi ja täpselt nagu filmist pärit jõule sellest ajast, kui olin väike. Aga nüüd on jõulud lihtsalt halvad. Ma tean, et viimaste aastate jõulud on mind kindlasti suuresti mõjutanud, aga võib-olla olen ma ka lihtsalt suureks kasvanud. Jõuludes puudub nüüd see salapära ning ootus, mis kunagi olemas oli. Ja sellest on lihtsalt kahju. Parim osa talve juures on jõulufilmide vaatamine ja jõulumuusika kuulamine!

James Taylor - Our town

See on tõesti hea lugu, päris ausalt. Ma juba kunagi arvasin, et see lugu on tõsiselt ilus. Kuulsin seda esimest korda, kui vaatasin filmi 'Autod'. Vahepeal oli unustuses, aga nüüd on tagasi meeles ja tõesti, soovitan kuulata, see on jube jube ilus lugu.

put it in the air and sing...

2010-10-04T22:28:00.003+03:00

I LOVE LIFE BECAUSE WHAT MORE IS THERE. - Anthony Hopkins

Täna oli meeldiv päev. Ma ei teagi miks, aga mul on viimasel ajal olnud tunne, et ei ole nagu midagi eriti head juhtunud ja täna nüüd lõpuks tundsin, et oli jälle hea olla. Ja hea tuju oli. Ja naerda sai.
Nii armas oli ennem Nike'i vaadata. Ta istus mul süles, aga tal oli jube uni. Ja no ma istusin läpakaga laua ääres. Nike niimoodi hästi aeglaselt hakkas vajuma kössi ja siis kuidagi poolenisti toetus lauanurga vastu, poolenisti toetus oma peaga iseenda peale. Ja nii ta vaikselt tukkus. Ta pole vist kunagi nii ütlemata nunnu olnud. Praegu ka vaikselt üritab põõnata, pea toetub mu õlale ja jalg tahab koguaeg mu põlve pealt maha vajuda. Nügib ja sätib siin ennast. Eriline unekott.
Käisime kärdiga väljas täna. Minu meelest üle väga pika aja käisime siis hansu ja karliga väljas. Alguses oli suhteliselt igav. Sõitsime niisama ringi ja eriti midagi ei teinud. Asi hakkas mõnusamaks minema siis, kui hans käis ja poest mingeid choco peanutse vms ostis. Tuulasime natuke aega veel raplas ringi, siis kella üheksaks pidi kärt koju minema. Alguses ma arvasin, et ma lähen ka, aga siis kui hans pm ütles, et ma ei pea ju minema, siis ma otsustasin, et davai ma ei lähe siis. Tänu minu tugevale nõudmisele läksime kuusikule. Mu arvates oli rapla vahel niisama jube igav, nii et hans pidi mulle kuusikut tutvustama. Sõitsime sinna ja siis sealt edasi läksime kabalasse ja sealt edasi lipale ja sealt edasi raikkülla. Ja siis keerasime sinna väiksele metsateele, mis viib pakamäele. See oli üpriski huvitav. Sõitsime sõitsime, siis keerasime valest kohast ära, tee aga läks oma tõusude ja langustega koguaeg aina edasi. Ja siis karl ikka vingus koguaeg, et kurjad põdrad jälgivad meid ja varitsevad. Üldiselt kogu metsas viibimise aja ja veidi isegi peale olid need kurjad põdrad vägagi teemas. Jah, üldiselt oli lõbus ja naljakas ja tore. Ahjaa, lõpuks ikka keerasime selle vale tee peal kuidagimoodi otsa ringi ja läksime tagasi ja keerasime õigele teele. Käisime seal mingi kivirahnu juures ja pakamäel ja siis siirdusime koju.

Paramore - You are the only exception

in english: Today was a good day. I've actually felt really down recently and nothing interesting has happened, but today i felt good again. It was nice. And i got to laugh. And the mood was really good.

Nike (my dog) was absolutely adorable before. He was sitting on my lap and was just so tired that he kept falling asleep. And he was kind of leaning on the desk and kind of just not leaning on anything... It was funny to watch him fight his sleepyness. I actually think he's never looked so cute before. He's trying to sleep at the moment as well, his head is resting on my shoulder and he's poking and nudging me constantly. Sleepyhead.

We went out with Kärt today. It feels like it's been such a long time, since we went out with Hans and Karl, but today we did. At the beginning it was pretty boring, we just kept circling around Rapla and didn't do anything worth mentioning. Things started getting better, when Hans bought Choco Peanuts and we all ate them. Kärt had to go home at nine o'clock. I thought i was gonna go home too, but when Hans said that i didn't really have to go, i started thinking that he was right. And then i thought what the hell, why would i go home... And i stayed out.

After a little begging we went to Kuusiku, Hans introduced Kuusiku to me a little. Then we went to Kabala, after that to Lipa, after that to Raikküla and after that we wanted to go to Paka hill. We went in to the forest and rode on a really poor path. And then we made a wrong turn and we were just kind of riding in the forest without any idea of where we're going. But it was really cool. Karl was really scared and kept whining. And there were evil moose watching us as we drove by and i laughed really hard. I had a great time. That's all that matters.

do it

2010-09-30T21:30:00.007+03:00

All of our dreams can come true, if we have the courage to pursue them. - Walt Disney

Mõtlesin, et kirjutaks midagi üle pika aja. Ega ma tegelikult ei kavatse pikka juttu kirjutada, kuna ma olen pm viis tundi kirjutanud. Homseks on nii palju õppida, et ma lihtsalt päev otsa õppisin. Jube.

Tegelikult tahtsin kirjutada ühest üliheast seigast, mis eile aset leidis. Ma tean, et see ei tee kellelegi selle blogi lugejatele nalja, aga see oli sel hetkel lihtsalt liiga naljakas. Rääkisime vanaemaga sellest, et ma tahaksin vahetusõpilaseks minna järgmine aasta. Ja siis ta nagu hakkas rääkima ikka, et ta ei taha, et ma lähen ja et ma võin küll sattuda heasse perre ja kõik, aga samas võib kogu see asi luhta minna ja ma see pere võib täiega halb olla ja mida veel eks. Siis mina muidugi panin tarka, et kui ma ei proovi, siis ma ei saagi teada ju. Ja siit ta tuleb... Vanaema vaatas jumalast tõsiselt mulle otsa: "Sa igavene mõrd!" Sekund vaikust... Ja siis ta hakkas naerma: "Ma oleks ise täpselt sama öelnud, kui minult oleks küsitud." Ma saan aru, ei ole võib-olla kõige arusaadavam see meie pere huumor, aga see oli lihtsalt jube naljakas, naersime ikka tükk aega veel. Kõige vägevam asi kõige juures on see, et ei ema ega vanaema ei öelnud mu vahetusaasta soovile eid, nad isegi olid põhimõtteliselt nõus. Ma olin šokeeritud, aga ülimalt õnnelik. Aga jah, ma ei ole siiski kindel, kas ma kõige selle planeerimise ja raha kogumisega hakkama saan... Vaevalt, aga ma proovin.

Väikesed sündmused:

Homme läheme sünnipäevale kella viie paiku. Mu tädi mehel on juubel ja me läheme Keavasse nende juurde. Mõnus, juba ootan tegelikult. Kusjuures, neil pidi mingi üllatus olema ka veel, vanaema arvab, et nad lasevad ennast nagu laulatada või registreerida või midagi... Eks me näe.

Oktoobris läheme pulma, oli vist 22. oktoober. Onu abiellub, see on reedene päev ja kuna pulm toimub pärnus, siis ma saan viimasest kolmest tunnist ära. Jippijei. Jällegi ootan, juba ammu tahtsin, et keegi abielluks, pulmad on huvitavad.

29. oktoober läheme jüriga tallinnasse erinevate vahetusmaade infotundi. Me valisime endale selle tunni, kus räägitakse beneluxi ja skaninaaviamaadest, kuna jürile meeldib holland ja mulle taania. Ja nagu ikka... Ootan.
Pagan, ikka tuli pikk tekst.

Leidsin oma vennast kusjuures laheda pildi, tšekake seffe ketse.

in english: I thought i should write something, because i haven't written in a while. I'm gonna keep it short, cause i've been hand-writing for about 5 hours and i'm pretty much exhausted. I had soo much to study for tomorrow, it's crazy.

Actually i wanted to write about a certain thing that happened yesterday. I know that none of my blog readers will find it funny, but at that perticular moment, it was hilarious. We were talking with my grandma, how i want to go abroad next year and be an exchange student. And my grandma kept talking me out of it. "You could have great time and end up in a fantastic family, but there's also a chance that you'll hate it and the family is going to be horrible and blabla... bad things that can happen... blabla." I thought about it for a second, but then decided to say something really deep: "I'm never gonna find out, if i don't even try." And here it comes... My grandma looked my in the eye and said: "You bitch!" There was a second of silence... And then she started laughing: " I've would've said the exact same thing, if i were you." I understand that our humor is probably not normal and understandable, but we laughed about it for a while. It was just really funny. And the greatest thing about all of this is that neither my grandma nor my mom said no to my exchange year. I was shocked, but really happy.

Upcoming events:

Tomorrow we are going to a birthday party. My aunts husband ise getting a year older and we're going to Keava. I'm looking forward to it actually, nice.

In October i'm going to a wedding. I think it was the 22nd... Anyway, my uncle is getting married. It's a friday and since the wedding is in Pärnu i don't have to go to the last three lessons... Yay! Again, looking forward to it. I've been wanting for someone to get married in a while now, weddings are intersting.

October 29th we are going to Tallinn with Jüri. There is a briefing about the countries that students can go to, when they decide they want to be an exchange student for a year. We picked out the one, where they talk about Scandinavian and Benelux countries, because Jüri likes Netherlands and i like Denmark. Aaand again, looking forward to it.

Damn, i still wrote a long post...

I found a cool picture of my little brother too btw, check out the awesome sneakers!

journey - don't stop believing

2010-09-26T14:05:00.003+03:00

Just a small town girl, living in a lonely world

she took the midnight train going anywhere

Just a city boy, born and raised in south Detroit

he took the midnight train going anywhere...

you will get it wrong

2010-09-25T00:25:00.003+03:00

Ma olen väsinud, aga on, mida kirjutada, nii et kavatsen kirjutada punktide kaupa mõned tähtsamad asjad.

- Nii hea on olla, kui järsku avastad, et mingi inimene, kelle arvamus sulle vähemal või suuremal määral korda läks, sulle enam mitte mingisugust huvi ei pakku. See on nagu kergendus, aga samas nagu mõnes mõttes tahaks seda tunnet tagasi. Aga samas mitte selle sama inimese vastu. Kellegi teise vastu tahaks nii tunda. Tahaks ise valida, kelle vastu mida tunda ning kelle vastu mitte. Segane ja mõttetu jutt, aga peaasi, et ma ise aru saan.

- Täna hääletasime kärdiga hagudisse. Istusime terve aja hagudi rongijaamas. Kõik jõid, aga me kärdiga olime korralikud. Jumal tänatu, et olime korralikud, sest kui me hakkasime ära tulema, siis pani politsei meid puhuma. Passisid seal ühes pimedas nurgas. Üldiselt jah, rongijaamas oli hästi palju rahvast, kellest mina ennem teadsin pm ainult sandrit ja sulot... Ja no kärti ka muidugi. Ülejäänutest olin ma mõnda varem küll ühe korra näinud, aga nimepidi ei teadnud. Ja ega mul praegu nende nimedega parem seis ole... Nime järgi tean ikka veel ainult sandrit ja sulot... Ja kärti.

- Homme lähen ka vb hagudisse, aga seekord teistel eesmärkidel. Ema tahav vist pille juurde minna ja siis eks ma lähen kaasa. Vaatab kui see purila rahvas veel elu ja tervise juures on ja hagudisse roomab, siis ehk näeb neid ka, aga ma suhteliselt siiski kahtlen selles. Ei tohi unustada raamatut tagasi viia !!!

- Sander. Ma tegelikult tegin selle avastuse juba varem, aga täna koeraga väljas käies mõtlesin selle üle natuke pikemalt. Sander on ikka tõesti väga omaks inimeseks saanud järsku. Ja tema oma ülivõrratu huumoriga ja asjakohaste märkustega on lihtsalt liiga vägev. Kuigi ma pean täiesti kindlasti ütlema, et ta võib vahepeal ülimalt ülimalt närvi ajada, eriti kui sa üritad talle ühte asja selgeks teha, aga ta ikka raiub mingi sada aastat veel ikka oma asja. Nagu näiteks sellega, et me peame koju minema, nagu näiteks sellega, et ma tõesti ei taha ta jopet ja ma tahan, et sa selle ise selga paneks, kuna külm on, nagu näiteks sellega, et vanematele ei ole nii kerge lihtsalt ei öelda ja neid ignoreerida... Aga siiski, lõpetan hea sõnaga, punna on mulle sellest üldisest uuest rahvast... Kõik need mardid ja stenid ja trikid ja pentrid... Punna on nendes kõige kallimaks saanud.

Suur sorri kirjavigade pärast, aga ma olen praegu poolunes, nii et pole midagi teha lihtsalt. Head ööd.

Neid tuleb veel miljoneid...

Siuke vogla...

Tere, ma olen Fred...

Ei, mul oli eile sama jama...

(rusikaga vastu lauda) Ära haugu...

in english: I'm really tired, but i do have some things to write about, so i'm just gonna do it real quickly.

- It feels really good, when you suddenly realise that someone, whose opinion ment so much to you before, doesn't really matter anymore. It's a relief, but at the same time i don't want that feeling to go away. I just don't want to feel that way for that certain someone. I'd just like to choose, what i want to feel and who i'd like to feel these feelings for. I know my text doesn't make sense, but at least it makes sense to me and that's what matters.

- Today we went to Hagudi with Kärt. We we're sitting at the train-station the whole time. Everyone was drinking, but me and Kärt we're good little girls and didn't drink. Thank God we didn't, because when we we're leaving we we're stopped by the police. But we were both sober and they had to let us go. Sander and that other guy, whose name i can't remember we're pretty much wasted, but they we're 18, so the police couldn't do anything. There was a huge crowd at the train-station, but i didn't really know anyone. I only knew Sander and Sulo... And Kärt of course...

- I might go to Hagudi again tomorrow, but that's not really sure yet. But this time i have different motives. My mom wants to visit her friend and i'm just gonna go with her, because that's what i always do. Don't forget to give the book back !!!

- Sander. I actually made that discovery earlier, but tonight when i was walking my dog, i just kinda thought about it more. Sander has become a really good friend of mine in a really short time. I don't usually get on with people that well. He and his funny jokes and absolutely hilarious little remarks are just the best. Although i have to admit, he can sometimes really get on my nerves with his stupid stubborness, but most of the time he's just really great and fun to be around.

rush

2010-09-21T21:58:00.006+03:00

If only we'd stop trying to be happy, we could have a pretty good time. - Edith Wharton

Ma ei plaaninud tegelikult täna postitust kirjutada, kuna päev oli üldiselt üpriski tavaline, aga õhtul juhtus midagi, millest ei saa kirjutama jätta. Ma sõitsin esimest korda autoga!!! Kui keegi tõesti nii loll on, siis sõitmise all mõtlen ma roolimist, eks ole? Täitsa lõpp, kui lahe!

Põhimõtteliselt läksime kärdi, hansu ja karliga surnuaia juurde platsile ja siis kärt tahtis sõita. No ja siis ta sõitis eks, pärast ma nagu naljaga küsisin, et kas ma võin ka proovida. Absoluutselt ei mõelnud seda alguses tõsiselt, kuna ma nagu tõesti ei ole kunagi roolis istunud ja ei tea nagu juhtimisest mitte kui midagi. Ma ei teadnud isegi milline on sidur, pidur või gaas. Aga igatahes siis hans küsis, et kas ma päriselt ka tahan ja siis ma juba mõtlesin, et kui lubatakse, siis tuleb ära proovida. Ja proovisingi. Hans küll istus kõrval ja õpetas ja vahetas käike, aga mina manööverdasin seal. Ülimõnus oli, ma olin tükk aega jumalast õnnelik no.

Jah, see vist oligi tänase päeva tipphetk. Kuigi pean tunnistama, et üks väga lahe seik oli täna veel. Olime inglise keele tunnis ja pidime kirjutama mingit juttu. Minul, jüril ja mikul oli lihtsalt nii naljakas, et ma naersin nii, et hing oli kinni ja pisarad jooksid. Täiesti lõpp, see oli liiga pull lihtsalt, kuigi ega me millegi asjaliku üle eriti naernud. Pigem nagu absurd teema oli koguaeg. Asja tegi vist naljakamaks see ka, et pidi jumalast vaikselt olema. Ja no tunni lõpuks ei olnud meil kolmel muidugi sellest jutust, mis me kirjutama pidime, midagi erilist valmis saanud. Aga siiski, inka tund oli megahea, ei saa eitada. Ja ma pean täiesti ausalt tunnistama, et ma ei suuda siiani uskuda, kui palju Miku võrreldes eelmise aastaga muutunud on. Ma olen isegi õnnelik, et ta meie klassis on ja see on juba midagi, mida ma ei oleks eelmisel aastal kindlasti öelnud.

One more road to cross, one more risk to take

Gotta live my life like there's one more move to make...

Mike Posner - Cooler than me

DMX - One more road to cross

Jesse James - I look so good ( without you )

in english: I wasn't planning on writing a post today, because the day was pretty much boring, but when we went out, something really great happened. Something i just can't not write about. I drove a car for the very first time today!!! I mean i was actually behind the wheel! Oh god, if i didn't know if i wanted a driver's licence before, then now i'm absolutely sure that i do. Driving felt so freaking good, i totally understand kärt and her car mania now

I still can't believe that Hans actually let me drive, when i first asked if i could maybe try to drive, i was totally kidding. But when he took it seriously, i started thinking, damn, why not? And it was amazing, i already told Hans that he has to let me drive again and next time he has to teach me how to change gears and stuff. This time i was only steering and stepping on the pedals, Hans did everything else.

Yep, i think the driving part was the high light of my day. But i have to admit, english class was really good too. We had to write some story, but me, Jüri and Michael were laughing pretty much the whole time. It was crazy, i was laughing so hard, that i couldn't breathe and i was practically crying. I can't really remember what we laughed about, but it was absolutely hilarious. Really absurd stuff. And of course, by the end of the lesson, we three didn't really have our stories ready... But yeah, it was funny. I had a good time. And i still can't believe how much Michael has changed since last year. I'm actually glad, that he's in our class and i would've never said that before.

i look so good

2010-09-19T12:22:00.005+03:00

Everything has been said before, but since nobody listens we have to keep going back and beginning all over again. - Andre Gide

Eilne päev kujunes lihtsalt liiga kreisiks. Ma ausalt ka ei oleks elu seeski uskunud, et asjad lõpuks nii lähevad nagu nad läksid. Päev algas üpriski tavaliselt, pm ärkamisest saadik lugesin raamatut lihtsalt. Uhkusega saan öelda, et 'puhastus' saab varsti läbi.

Õhtul tuli johanna meile ja siis varsti läksime kärdiga õue. Pm kohe varsti helistas sander ja kutsus meid purilasse sünnipäevale. Sebisimegi auto ja põrutasime sinna. Ainult et me lõpetasime hoopis nõmme kõrtsus. Istusime seal mõnda aega, aga siis aeti meid välja sealt. Siis passisime seal ukse ees. Kärt läks millalgil koju. Ma jäin sinna, kuna ma suhteliselt põdesin johanna pärast. Tegin vist õige otsuse, kuna kõik nad kolm: johanna, sander ja sulo olid ikka jumalast pumbad. Mina kui ainuke normaalne siis kantseldasin neid. Kusjuures erament käis ka nõmme kõrtsu juures, me johannaga panime vehkat See oli nii hea lihtsalt, täiesti kottpimedas kuskil pika rohu sees puude vahel, ma sain kõrvenõgese käest kõrvetada ka veel pealekauba. Lõpuks saime autoga purilasse. Olime autos seitsmekesi. See oli nagu kõige jubedam autosõit. Kärt ausalt, su käepaela peal olev tekst omandas mu jaoks eile õhtul tõeliselt tähtsa tähenduse. SÕIDA KAINE PEAGA! See oli nii jube, ma arvasin, et ta jääb magama rooli taga. Või siis, et me paneme lihtsalt puusse. Kurat, mingi üle saja oli sees kogu aeg. Püha jumal. Kuigi jah, ma olin nagu kõige kainem ja tänu sellele, ka ainuke kes üldse põdes.

Igatahes purilasse me siiski jõudsime õnnelikult ja kuhugi matsu ei pannud. Seal suutis johanna jõkke kukkuda. See oli lihtsalt ülinaljakas. Üks hetk istub autos ja siis järsku tormab välja, otse läbi mingi pika rohu mäest alla ja jõkke. Ma mõtlesin ausalt ka, et mida pekki. Aga jah, pärast tuli välja, et ta tahtis vetsu minna lihtsalt.

Pärast läksime sulo juurde. Seal johanna jäi suhteliselt ruttu magama ja magas ülejäänud õhtu maha. Ma olin üleval, aga midagi erilist ei teinud. Kuulasin teisi ja passisin niisama. Siis mingi kolme ajal läksid ivo, silva ja keegi kolmas, kelle nime ma ei mäleta, minema. Ja mina, sulo ja sander keerasime ka magama. Alguses ma arvasin, et ma lähen johanna kõrvale voodisse, aga mingi hetk jäi sulo sinna täiesti julmalt magama ja siis lõpuks oli nii, et me punnaga magasime kahekesi põrandal. See oli üpriski koomiline tegelikult. Öö läbi oli mul lihtsalt nii külm, kuna pm tekki meil ei olnud, oli mingi hästi õhuke lina. Ja siis kõige tipuks punna sikutas selle lina ka veel kõik enda peale ja ma üksinda külmetasin. Kuigi ma vahepeal siiski üritasin natuke talt seda tagasi võidelda... aga siiski külm oli.

Hommikul ema helistas ja rääkis, et vanaema oli eile täiega vihane olnud, et ma koju ei tulnud ja ema oli räigelt möliseda saanud minu pärast. Täitsa lõpp, kuidas ma kartsin koju tulla. Mõtlesin ikka pika jutu valmis, et mis ma kõik räägin ja kuidas ma vabandan. Aga siis juhtus kõige naljakam asi lihtsalt. Jõudsin koju, ja nagu tavaliselt, vanaema ei öelnud MULLE mitte midagi. Esimene asi, mis ta mulle ütles oli: "Sa jõudsin just õigeks ajaks, pirukad said valmis."

Ei olnud üldse suur kergendus. Ma ikka ütlen, see on ülinaljakas, kuidas ta lihtsalt ei ütle mulle kunagi mitte midagi näkku, vaid õiendab emaga ainult.

Üldiselt oli eile ikkagi tore õhtu, naerda sai ja niisama pulli ja mida kõike veel.

Üritan kusjuures nüüdsest hakata oma postituse inglise keeles ka kirjutama, kuigi mitte nii detailselt, aga siiski.

in english: yesterday was totally crazy. i would've never guessed that things will turn out this way, but i'm glad they did, because i had a blast. The day started pretty much normally, didn't do anything worth mentioning til about 6pm. Sander called and invited us to Purila. Of course we just couldn't say no. We didn't actually make it to Purila, but that doesn't really matter. We ended up in Nõmme pub. They kicked us out after a while, so we just sat outside the pub and talked. At some point Kärt had to go home, i was supposed to go with her, but i changed my mind at the last minute, because i was worried about Johanna, she had been drinking and i just stayed there to make sure she didn't do anything too stupid. But of course she managed to do stupid things anyway. She actually fell in the river and got her clothes all wet and muddy.

Finally we crashed at Sulo's place and it was probably like 4am when we got to sleep. I thought that i was going to sleep on the bed with Johanna, but Sulo just kinda fell asleep there before me, so me and Sander had to sleep on the floor. It would've been just fine, if it wasn't so damn cold. And Sander kept pulling the cover off of me, so i was pretty much freezing there most of the night.

When i finally got home i was so scared that i was going to get yelled at, because mom said that grandma had lost her mind when she found out i wasn't coming home for the night. But to my relief, she didn't even mention it, the first thing she said to me was: "You're right on time, the pie just came out of the oven." I gotta admit, i was surprised, but not too surprised, because she never says anything to my face. Whenever i do something she doesn't like, she yells at my mom, not me. It's really not a bad thing...

So concidering all the ups and downs, i still have to admit that i had a blast yesterday and i'd do it again any time.

i wonder if you know...

2010-09-18T16:08:00.006+03:00

"I will write peace on your wings and you will fly all over the world." - Sadako Sasaki ( a young Japanese girl, on the threshold of adolescence, developed leukemia in 1955, from the effects of radiation caused by bombing in Hiroshima. 1943 - 1955 )

Mulle on hakanud järsku Jaapan kohutavalt kohutavalt meeldima. See on naljakas, kuna mulle on reisimine ja kauged maad alati meeldinud, aga miskipärast ei ole ma Jaapani vastu kunagi erilist huvi tundnud. Ja nüüd järsku tõsiselt tõsiselt armusin Jaapanisse ja Tokyosse. Tegelikult sai see meeldimine alguse peale seda, kui kärdi juures kiired ja vihased: tokyo drifti vaatasime, aga no tõesti ma ei osanud arvatagi, et lihtsalt järsku täiesti suvalt hakkab Jaapan nii väga meeldima. Kavatsen järgmine kord, kui raamatukokku lähen laenutada Jaapanist rääkivaid raamatuid ka. Mõnna, mõnna, mõnna.

Täna võib-olla õhtul linna. Johanna päeval suvalt helistas, et kuule sa linna ei viitsi täna. Ma ütlesin, et muidu ikka viitsiks aga raha pole. Ta ütles, et raha pole vajagi. No ma ei tea, pidi mingi viie paiku helistama, kui minek on. Kuigi ma tegelikult ülimalt kahtlen selles... aga siiski suht huvitav oleks vist. Aga jah, ma ikkagi ei arvesta sellega, kui helistab siis helistab, kui ei helista siis ei helista.

puhastus

2010-09-18T13:45:00.004+03:00

Loen 'Puhastust'.
Oled sa ikka õnnelik, küsivad emad, kui neid vaatamas käime. - Paul-Eerik Rummo

heya

2010-09-18T13:15:00.002+03:00

Praegu on selline padukas väljas, et jube. Ja miskipärast on ainuke mõte mu peas, et tahaks üksinda kuskil põllu peal olla ja vihma käes ringi joosta ja lihtsalt läbimärg olla ja lirtsuda. See on ülimalt kutsuv, ma ei hakka eitama.

Eile oli siis reede. Käisime liisu juures, kuigi ma alguses üldse ei tahtnud minna, sest mind nagu ei oldud otseselt kutsutud ja natuke halb tunne oli niimoodi suvalt kellegi juurde sisse sadada. Aga siiski lõpuks oli päris lahe õhtu. Seal olid siis kärt, hans, jüri, liis ja johanna. Jõime veini ja olime niisama mõnusad. Kärt ja hans küll ei joonud, olid kainekad seal. Ja kuigi ma jõin suhteliselt sama palju, kui liis, jüri ja johanna, siis ma ikkagi nii väga purju ei jäänud, nii et ma pm hängisin üks hetk kärdi ja hansuga, järgmine hetk aga liisu, jüri ja johannaga.

Põhilise osa õhtust vist mängisin rallit seal, mis sest, et hans ja kärt mulle ülivabalt koguaeg pähe tegid, ikkagi oli ülimõnus mängida. Ja ma nii tahaks endale mingit rallimängu osta. Nagu korralikult, et täitsa poest ostan ja nii, aga raha ei ole kahjuks. Kavatsen millalgil brandoniga rääkida, kuna tema pani mulle kunagi arvutisse ühe rallika ja ma loodan, et ta saab nüüd ka panna.

Igatahes millalgil läksid kärt ja hans ära ja kuigi mul oli ilgemat sorti dilemma, siis ma otsustasin ikkagi liisu juurde edasi jääda, kuna automäng tundus lihtsalt vastupandamatuna. Johanna oli juba ennem kuhugi ära vajunud, siis varsti jäi jüri ka magama... Ja siis me istusime lihtsalt liisuga üleval mängisime rallit ja kuulasime minu kokkupandud playlisti. Millalgil tuli veel silver ka sinna, natuke aega rääkisime kolmekesi juttu, aga siis nad jäid magama ja ma otsustasin koju tulla.

Kõige parem oli see, kui ma üritasin jürile selgeks teha, et ta võiks minu järelt ukse lukku panna. Jüri magas.

Mina: jüri, ma pean koju minema, pane uks lukku mu järelt.

Jüri: mhm

Ootan, et ta ennast püsti ajaks, aga ta ei liiguta.

Mina: jüri, kuulsid ka või? Pane uks lukku.

Jüri tõstab jumalast solvunult pea: miks sa ise ei või panna?

Mina: ma lähen ju välja, ma ei saa panna ust lukku. Sina pane uks lukku, kui ma olen välja läinud.

Jüri: pane ise uks lukku.

Mina: jüri ma lähen ära, ma ei saa ust lukku panna, uks käib seestpoolt lukku ju.

Jüri: ära pane siis, ütle et ma magasin.

Mina: miks sa lihtsalt püsti ei või tõusta, kaks meetrit käia ja ust lukku panna?

Jüri: ütle, et ma magasin.

Asi lõppes sellega, et uks jäi lukust lahti... kuigi ma usun, et see polnud nüüd maailma lõpp. Aga siiski kogu see dialoog oli ülimalt naljakas ja see, kuidas jüri mingi roosaka teki all magas...

twinkle

2010-09-16T17:56:00.002+03:00

twinkle, twinkle, little star,

how i wonder what you are!

up above the world so high,

like a diamond in the sky!

for the memories

2010-09-15T18:28:00.007+03:00

Olen ülimalt vanade aegade meeleolus praegu. Kuulan vanu lugusid ja lasen ennast üle uhtuda mälestustel, mis nendega kaasnevad. Mõnus. Hea on olla üldiselt. Õues on nii halb ilm ja oma kodus voodis teki all on soe... Kuigi kisub natuke igavaks, ma ei saa seda eitada. Pole midagi teha, kui inimene on harjunud iga päev õhtuti väljas hulkuma, nüüd tundub üks rahulik õhtu kodus juba üpriski ebameeldivana.

And we were trying different things.

We were smoking funny things.

Making love out by the lake to our favourite song.

Sipping whiskey out the bottle, not thinking 'bout tomorrow

Singing sweet home alabama all summer long...

Ja sügis ongi käes. Kool käib täies hoos, lehed on kollased ja langevad alla, vihma sajab ja ilmad jahedad. Mulle tegelikult meeldib sügis nii väga, ma ei teagi miks, aga meeldib. Väiksena oli asi selles, et mul on sügisel sünnipäev, aga nüüd olen aru saanud, et sügises lihtsalt on midagi. Samuti nagu suves on midagi, samuti nagu kevades on midagi, samuti nagu talves on midagi. Sügises on midagi, mis jääb silmale varjatuks, kuid mis teeb ta seda erilisemaks...

See on äärmiselt meeldiv, kui huvitavad mõtted tulevad inimesel, kes üritab magama jääda, aga jääb kuidagi enese teadmata sellese poolune-poolärkveloleku faasi. Ja kui närvi võib ajada see, et pärast ei tule enam meelde, millest mõeldi, aga siiski sisimas on teadmine, et need olid nii head ja huvitavad ja erilised ja ainulaadsed mõttevälgatused, et süda jääb juba paljalt sellest teadmise tundest rahule. Hea on olla lihtsalt ja nii peabki. Peab tundma rõõmu millestkist, millest endal ei ole aimugi, sest see on kõige siiram rõõm.

I THINK EVERYBODY SHOULD GET RICH AND FAMOUS AND DO EVERYTHING THEY EVER DREAMED OF SO THEY CAN SEE IT'S NOT THE ANSWER. - Jim Carrey

it hit them

2010-09-13T23:06:00.003+03:00

Finding yourself in the darkness isn't easy...

Mõtlesin, et kuna mul und niikuinii ei tule, siis kirjutan ühe korraliku õhtuse postituse. Käisime siis kärdiga väljas, nagu suhteliselt iga õhtugi. Alguses passisime niisama konsumi ees, midagi erilist ei teinud. Siis läksime promenaadile, kuna oli suht arvata, et punna, karla ja muru läksid sinna. Olidki seal. Ei ole midagi imestada. Soovisime siis punnale nagu kord ja kohus näost näkku ka õnne sünnipäevaks. Tüübid olid ostnud kasti veini ja nii nad seal olid siis juba üpriski heas tujus. Pentril oli juba süda paha, pärast oksendas ka seal pingi peal veel. Mul oli tast küll väga kahju, aga no ausalt, see kuidas punna ise ilmselgelt õnnelikuna seal kõrval karjus: 'sajab miljoneid...' No ajas ikka naerma küll. Tegelikult ma ei mäleta, kas see oligi just 'sajab', võis mingi muu sõna ka olla... Mälu ei ole enam kõige parem.

Siis millalgil igatahes läksime kärdiga tagasi konsumi juurde, kuna meil oli nende hulludega natuke igav. Hängisime hansuga ringi natuke, sõitsime autoga ja värkki. Nad veel silveriga läksid tallinnasse, kutsusid meid ka kaasa, et oleks sõita saanud ja värkki. Ma oleks nii tahtnud minna, kuna autoga on jube mõnus sõita, aga kell näitas natuke liiga palju, ja kogu selle edasi-tagasi sõiduga oleks paar tundi kindlasti aega läinud, nii et jäi ära see pidu meil.

Praegu olen siin täielikult unetus olekus. Kohe, kui arvutis oma asjad tehtud saan, siis hakkan lugema. 'Puhastus' on vaja kiiresti läbi saada, oleks ainult aega lugeda, siis poleks probleemi, kuna see on väga hea raamat. Aga no ei jää ju kooli, koduste tööde ja väljas käimiste vahelt aega. Ja see, et päev otsa lihtsalt toas olla ja lugeda, ei tule küll kõne allagi. Ma oleks paari päevaga zombi valmis ju.

eminem ft. rihanna - love the way you lie ( käib praegu )

now you get to watch her leave

out the window

guess that's why they call it window pane...

ei tea

2010-09-13T18:47:00.002+03:00

Ma olen täna nii üle mõistuse tubli olnud, et hirmutan juba ennastki. Olen suutnud absoluutselt kõik asjad korralikult ära õppida. Isegi ajaloo konspekti tegin järgi, kuigi päris kolme lehekülge mul kokku ei tulnud, pigem nii kaks ja pool. Ja eriti uhke olen selle üle, et ühe küsimuse vastamiseks otsisin isegi ühest mütoloogia raamatust asju juurde. No ühe asja ainult, aga ma olen siiski ääretult rahul endaga.

Koolis oli isegi päris normal, praeguseks on juhtunud kusjuures enneolematu ime. Mul ei ole hetkel kooli vastu midagi. Seni kuni töid ei hakka igast aknas ja uksest sisse voolama, on kõik okei ja ma isegi meelsasti käin koolis. Aga jah, eks varsti see hea põli lõppeb, kuna varsti tulevad esimesed tööd juba. Üks vildakas ja virila näoga smail käib siia lõppu.

Praegu on ka hea tuju kusjuures. Kõik normaalses korras, midagi väga viltu ei ole. Mõned asjad muidugi on ka sellised, mis natuke närivad, aga neid on hetkel nii kerge kuhugi tahaplaanile suruda ja seda ma ka teen, nii et no problemo.

Okei, sain praegu südamerabanduse, kui aknast välja vaatasin. Alguses vaatan, mingi kolm suvakat passivad tee peal. Siis vaatan, misasja üks on ilgelt muru moodi. Siis vaatan, kurat, teine on ilgemalt pentri moodi. Ja siis vaatan veel, et kuramuse kurat, kolmas on nagu punna nägu... Süda jäi seisma lihtsalt, lolli näoga vahtisin aknast välja, kuni tuli pähe natuke eemale minna... Kui praegu järgi mõelda, siis oleks võind lihtsalt aknas lahti teha ja punnale õnne soovida karjudes. Kuigi ... see vist siiski ei oleks kõige parem idee olnud. Ma ei tea, ma nüüd lõpetan, asi hakkab liiga ajuvabaks minema.

vesi mööda kallakut on jooksmas alla

on keeratud kõik vihmakraanid valla

taevas üleni on hall

mis viga võib küll olla tal...

let it be

2010-09-11T16:17:00.003+03:00

Kärdi juures olen. Lõpetasime just 'kiirete ja vihaste' teise osa vaatamise. Olin imekombel isegi mõndasid kohtasid sellest filmist näinud, aga tervikuna siiski mitte. Jah, oli hea film, ei saa eitada.
Tegelikult tahtsin kirjutada sellest, et see on ikka nii koom, et me oleme mõlemad jumala tõbised. Mina iga natukese aja tagant köhin ja rögastan ja kärt nuuskab iga viie minuti tagant. Mul oli kusjuures eile sama jama, aga tänaseks on nohu asendunud köhaga. Ei teagi nüüd, kas olla õnnelik või mitte.
Ma ei tea üldse, mis mõttega ma kirjutama hakkasin tegelikult. Igav oli vist või midagi, aga jah, midagi arukat mul öelda ei ole. Ma nüüd lõpetan. Kärt tuli ka laamendama siia praegu, jube. Peaks vist koju põgenema varsti... Iuu...

not that

2010-09-11T00:14:00.003+03:00

Haige on vastikult nõme olla. Ma ei suuda mõista, kuidas see kunagi nii meeldiv tundus. Väiksena üritasin ma elu eest haigeks jääda. Käisin talvel lühikeste varrukatega ringi ja pistsin paljaid jalgu jääkülma vette, et ainult ennast natuke külmetada. No midagi ei ole imestada, ma olin loll laps ka. Haige on lihtsalt kurnav olla. Ja see, kui enam nina ka nuusata ei saa, kuna valus on, siis ei ole asi enam üldsegi nii meeldiv. Ja see, kui juba natuke kiirema kõndimise peale ajab hingeldama. Ja see, kui öösel ei saa magada, kuna nina on kinni ja kurk kuivab koguaeg. Ja see, kuidas koguaeg on peal ülisuur väsimus ning tahaks ainult magada. See kõik on tegelikult vägagi ebameeldiv. Ainuke hea asi haige olemise juures on vast see, et saab hiiglama suurtes kogustes teed juua. Teed söögi alla ja söögi peale.

Täna oli tegelikult üpriski ebahuvitav päev. Kool oli tavaline, ei midagi erilist. Õhtul läksime kärdi juurde, tegime pitsat ja vaatasime 'kiireid ja vihaseid'. Ja kui mõtlema hakata, siis praegu on see vist üks mu lemmikutest filmidest. Oli tõesti hea film. Soovitan. Vägagi.

Mulle kusjuures tänane õhtu täiesti meeldis, ainult natuke masendav oli tõesti fakt, et oli reede. Ja reedel oleks võinud olla nagu midagi natuke asjalikumat teha, kui arvutist filmi vaadata ja pitsat mugida. Ja mis sest, et kärt suhtus sellesse pessimistlikult, ma siiski arvan, et homme on ka päev. Ja kui midagi vähegi toimub, siis mina oma kella kümneks koju reeglist kinni ei kavatse pidada. Niigi ei saa kooli ajal eriti väljas käia, nv võib midagi endale lubada ka ju. See on minu arvamus, vot.

Life's not always fair. Sometimes you can get a splinter even sliding down a rainbow...

up in here

2010-09-07T23:05:00.005+03:00

Life starts at the end of your comfort zone.

Ei kavatsenud küll tegelikult täna midagi kirjutada, aga ikkagi kirjutan. Nagu vist aru saada on...

Kool on nõme, mitte midagi ei ole muutunud, jääb alati nõmedaks, midagi pole teha. Üldiselt olen olnud tubli, kuna juba kaks päeva olen suutnud kohe peale koju jõudmist ära õppida. Õhtuti on väljas jõlgutud.

Viimasel ajal siis aina tihedamini karli ja hansuga. Käisime täna kärdiga üle päris pika aja kabalas. Tagasi saime jällegi hansuga. Raplas midagi eriti ei teinud õhtul, ma olin suht väsinud ka, tahtsin koju minna. Karlist oli natuke kahju, kuna ta vist oleks tahtnud veel välja jääda, aga hans ütles, et kui me kärdiga koju läheme, siis on neil mõttetu kahekesi chillida.

Hansul käis autos vahepeal üks megahea lugu lihtsalt. Ma olen seda kuskil filmis kuulnud ka, aga ei tule meelde millises nimelt. Igatahes laul on DMX - Party up (up in here). Jubedalt kaif lugu, ei või olla lihtsalt.

Yall gon make me lose my mind

Up in here, up in here

Yall gon make me go all out

Up in here, up in here

Yall gon make me act a fool

Up in here, up in here

Yall gon make me lose my cool

Up in here, up in here

Midagi muud asjalikku ei olegi vist kirjutada. Uni on, nii et asutan ennast vist magama. See on mu tubliduse rekord, nii vara polegi ikka väga pikka aega enam magama saanud. Aplaus.